Müürileht on Eesti nüüdiskultuuri ja kaasaegseid mõttevoole kajastav väljaanne, mis ilmub igakuiselt tiraažiga 4500 eksemplari.
Hardo Pajulal lugejale häid uudiseid pole. Inimesed on voolitud kõverast puust ning pärispatust peab igaüks ise välja siplema. Edmund Burke’i Seltsi asutamist nimetab ta isikliku lunastusprojekti osaks ning ennast vasakpoolelt lähtuvate radikaliseerumisilmingute tasakaalustajaks.
Traditsioonidele keskenduvas Müürilehe oktoobrinumbris saab intellektuaalset tulevärki. Numbrit raamistavas intervjuus vestleb Vikerkaare toimetaja Aro Velmet ennast oportunistlikuks konservatiiviks nimetava Hardo Pajulaga, kes on paljude jaoks positsioneerinud ennast valele poole kultuurisõja rindejoont. Kaevikutesse varjumise asemel on ta soovinud oma lipu lahinguvälja keskele maha panna.
Vallo Toomla mängufilmidebüüt „Teesklejad" esilinastub Eestis 6. oktoobril. See on poeetiline näide, mis võib saada, kui varjata oma tõelisi soove, ka iseenda eest. Noor looja räägib Müürilehele, kuidas sai Tartu teoloogiatudengist ja üliõpilasteatri näitlejast filmirežissöör.
Ken-Marti Vaheri maailmas on narkopoliitika selgelt piiritletud. Kanepiregulatsioonid jäävad nendest piiridest välja. Lihtsate lahenduste asemel soovib Vaher rääkida uimastiprobleemi kiretust argipäevast, mis panevat lugeja aga juba viiendal lausel haigutama. Tegime siiski proovi.
EKREl ja Donald Trumpil pole pikas perspektiivis lootustki. Ühes Ülemiste City kontoris teatakse, et tulevik on linnade, väikeriikide ja nomaadidena elukohti vahetavate maailmakodanike päralt.
Müürilehe väliseesti erinumbri persooniks on IT-ettevõtja Sten Tamkivi, kelle värskeim idufirma Teleport modelleerib riigipiirideta maailma, milles toimetavad maailmakodanikud ning kus väliseestlaste ja kodueestlaste kategooriate asemel on põhjust kõneleda riigipiiride ülesest globaalsest eestlusest.
Värskelt raamatu „Gogoli disko” eest Euroopa Liidu kirjandusauhinna ning kultuurkapitali ilukirjandusliku proosa aastaauhinna saanud Paavo Matsin ei ole meie kirjandusväljal kaugeltki mõni uus tegija, aga just praegu on ta kindlasti üks aktuaalseimaid autoreid siinsel kultuurimaastikul. Istusime maha ja vestlesime temaga avangardist, Viljandist, 90ndatest, ;paranoiast ja paljust muust.
Ajakirja Adbusters asutajat ning peatoimetajat Kalle Lasni võis vähemalt 2011. aastal pidada maailma kõige mõjukamaks eesti juurtega inimeseks. Vancouveris resideeriva ajakirja toimetusel piisas ühe uudiskirja väljastamisest, misjärel pookis meedia Lasni nime taha Occupy Wall Streeti liikumise asutaja tiitli, kuigi Zuccotti parki Lasn oma jalga ei tõstnudki.
Kapitalismijärgseid tulevikustsenaariume lahkavast Müürilehe mainumbrist võib leida intervjuu ajakirja Adbusters looja ning liikumise Occupy Wall Street initsiaatori Kalle Lasniga. Eesti juurtega Lasn on moodsa ajastu revolutsionäär, kes usub, et #OWS-liikumine aitas kaasa tuhandete noorte politiseerumisele üle maailma ning sealt alguse saanud protsessid päädivad lõpuks mastaapse muutusega mõtteviisis.
Vestlesime režissöör Triin Ruumetiga BFMist ja Jüri Sillartist; tunnetest ja peopanemisest; muruniidukitest ja samsara’st ning tagatipuks ka lootuse leidmisest.
Aprillikuises 90ndate teemale keskenduvas lehenumbris vestleb Müürilehe peatoimetaja Helen Tammemäe filmirežissööri Triin Ruumetiga äsja kinodesse jõudnud linateosest „Päevad, mis ajasid segadusse”.
Liisa Pakosta võitleb seksismi vastu huumoriga, sallimatuse taunimise asemel tõstab esile positiivseid sõnavõtte ning naiste esindatuse suurendamiseks poliitikas soovitab neid vähem halvustada. Seda tehes jääb ta ennekõike riigiametnikuks. Nagu Eesti Kontserdi direktoril ei sobi olla avalikult punkar, nii ei soovi ka võrdõiguslikkuse volinik enda nime taha feministitiitlit.
