Müürileht

Surm on lähedaste jaoks traumaatiline kogemus, kuid selle teema pelgamisega võib hingelisi haavu kaasas kandma jäädagi.

Tantra, mantra ja lingam. Orientalist Martti Kalda juhatab meid läbi India ajaloo ja kultuuriruumi mõistetelabürindi, millest nii mõnigi on viimasel ajal läänes väärtõlgendusi leidnud.

Tõnis Vilu, kes pärjati selleaastasel emakeelepäeval Eesti Kirjandusmuuseumis Gustav Suitsu luulepreemiaga, pidas auhinna üleandmisel kõne vaimse tervise turgutamise tingimustest.

„Retsept” on rubriik, kus erinevad tuntud ja vähem tuntud inimesed jagavad oma teadmisi sellest, kuidas eluga toime tulla ja võtta sellest aeg-ajalt või ka pidevalt maksimumi.

Olgugi et budismi põhimõtteid järgides võib elada üsna mitmel moel, jääb budistliku filosoofia ja maailmavaate põhituum tarbimismentaliteedist mõjutatud inimestele pahatihti mõistetamatuks.

Ratsionaalsust väärtustavas maailmas on esoteerika ja sellele vastandumine lörtsinud ära ka meditatsiooniharjutuste väärtuse. Sellegipoolest sobib mediteerimine tõsiseltvõetava tehnikana ka teadmistepõhisesse ühiskonda. Pealegi on väga tõenäoline, et salongikõlbulikuks saades lahendab see ühtlasi ka häda esoteerika pärast.

Teadlikult oma igapäevahoogu ohjates on võimalik elada nii, et aeg ei kulu niisama, vaid täitub tähenduslikkusega.

Müürilehe ja ;paranoia kirjastuse koostööveerus räägib seekord ;paranoia arhimaag, kirjanik ja 1970ndate eesti hipi-underground’i keskne kuju Vladimir Wiedemann aknapesuvahendi Sopals hingamise ja nullenergia seostest.

Maikuus Vabal Laval etendunud „Vormides hirmu" paneb mõtlema hirmu põhjustest ja ärevuse pärinemisest. Mida ma kardan ja miks? Tundeid ei ole võimalik kuidagi vaigistada ega lõputult alla suruda. Ent neid on võimalik jälgida ja neid aktsepteerida ning siis teadlikult otsustada, millistest emotsioonidest oma otsustes juhindume.

Sõnad „üksindus” ja „üksinda” ei ole sünonüümid, küll aga omistatakse neile tihti sarnane tähendus. Kuigi sotsiaalsete olenditena tunneme vajadust teiste inimeste olemasolu järele, saab mõttemustreid muutes avastada iseolemise võimalikkuse ja võlud.

State of Zoe laulja ja muusik Anneliis Kits kirjeldab depressiooni klaaskasti metafoori kaudu: „Näen kõike seda, mis toimub, aga ei ulatu nende asjadeni. Ja siis ühel hetkel eelmisel aastal tundsin füüsiliselt, kuidas sellest klaaskastist lõpuks välja sain. Nüüd tunnen, et saan varem vaadeldud asju katsuda ja nuusutada ja armastada ja tunda ning kogeda, mis emotsioone nad lähedalt, mitte distantsilt, tekitavad,” räägib Anneliis siiras ja avaras intervjuus.

Tänasel päeval on vaja investeerida „Tiigrihüpe 2.0” projekti, mis ühendaks järgnevate aastakümnete jooksul kõik Eesti noored sisemaailmaga, nii nagu umbes 20 aastat tagasi ühendati kõik Eesti koolid välismaailma ehk internetiga.