16 tulemust otsingule Ants Siim
Misha Panfilov Sound Combo – Days As Echoes (Funk Night Records, 2020)
Misha Panfilov Sound Combo on uuel albumil aja maha võtnud, jäädes samas truuks oma varasemate üllitiste kõlapildile. Öeldu ei tähenda, et plaat ei pakuks midagi uut – uudsus seisneb hoopis lõõgastavas õhustikus, mis siin on luua suudetud.
Estrada Orchestra – Zucker Tanzclub (Funk Night Records, 2019)
Estrada Orchestra on oma neljanda kauamängivaga seda jälle teinud – hakkama on saadud kaasahaarava heli- ja mürarännakuga.
Orelipoiss – Sünnipäev (2018)
Orelipoiss on Jaan Pehki alter ego, kes enamasti loob üksinda kodustes tingimustes muusikat, mille võiks klassifitseerida poolvägivaldselt autsaiderpopiks.
Misha Panfilov Sound Combo – En Route (Funk Night Records, 2017)
„En Route” on Misha Panfilov Sound Combo esimene täispikk album, ent instrumentaalse muusikaga singleid ja EPsid on ta üllitanud mitmeid juba alates 2015. aastast.
Estrada Orchestra – Jazzbeatjäätis (Stereophonk, 2017)
Jazz-funk’i-bänd Estrada Orchestra on ühtaegu soliidne, avangardne, filmnoirilik, higine, veidi psühh ja natuke tolmune – nagu Meloodia plaadifirma džässiplaadid, mis on kahjuks paljudes plaadiriiulites tolmu koguma unustatud.
Threes and Will – Teemanttee (Ba Da Bing, 2016)
Nagu noise-muusikat tegevate artistide puhul tihti, on Threes and Will teadlikult madalat profiili hoidev ja oma identiteeti varjav ühemeheprojekt.
Misha Panfilov – Kallaste elektrooniline muusika (aina lomalla, 2016)
Lounge’ilik „Kallaste elektrooniline muusika” on Misha Panfilovi jaoks põgus „elektroonilisem” kõrvalepõige teiste funky’mate projektide juurest. Siiski on kõigile neile omane teatav retrohõnguline filmimuusikalikkus ning mõnes mõttes ka oma juurtega tegelemine.
Erinevad esitajad – Navigaator Pirxi tagasitulek (Ambifunk, 2015)
„Navigaator Pirxi tagasitulek” on põhiolemuselt improvisatsioon, mis toetub teemadele Nõukogude Poola 1979. aasta ulmefilmist „Navigaator Pirx”. Algmaterjal on töötatud põhjalikult ümber vastavalt uuematele „intellektuaalse heli kaanonitele”. Korduvad monotoonsed motiivid, seisundi kinnistamine, müra, ambient’likud helimassiivid, lo-fi eriefektid kooskõlas puhaste helidega jne.
Plaadiarvustus: Talamak – Talamak EP (2015)
Lõuna-Eesti juurtega õhulise progepopi bänd Talamak on saanud neli aastat pärast avalikkuse ette ilmumist valmis oma esimese EP. Võimekate ja muusikaalaselt haritud interpreetide koostöös valminud plaat on kõrge tasemega sisse mängitud ja üldiselt pettumust ei valmista.
Plaadiarvustus: Mauno Meesit – Closer (Grainy Records, 2015)
Mauno Meesiti nimi on tõenäoliselt paremini tuntud ansambli Sinine taga seisva loomingulise jõuna. Sinine on andnud seni välja paar albumit darkwave’i ja industrial’i üllitava saksa plaadifirma Accession Records alt. Uue plaadiga on Meesit oma loomingus kannapöörde teinud.
Plaadiarvustus: Duke Garwood – Heavy Love (Heavenly, 2015)
Kes tahab mugavalt „Heavy Love’i” paika panna, võib öelda, et tegu on alternatiivrokiga, mis on veits kantri, aga mõistlikkuse piires (nagu Townes Van Zandt).
What We Do in the Shadows
New Zealand might be the last place on Earth where you'd think it's the case to keep an eye out for vampires. Well, you'd be wrong. Wellington is the place that Viago, Vladislav and Deacon call home. And they are not the only ones – from werewolves to zombies, the city's nightlife hustles and bustles with a well-represented community of the undead.