
115 tulemust otsingule Henri Kõiv

Kiri toimetajalt: Henri Kõiv
Eestimaa suvi on justkui loodud põgenemiseks – uitlevad flanöörid pagevad nädalateks tühjenevatesse küladesse, kosmopoliitsed vagabundid põikavad teel Berliinist Milanosse läbi ka Kilingi-Nõmmelt ning vanaema aiamaalt. Suvitaja, Toomas Nipernaadi on su alter ego! Seekord hõljus aga Nipernaadi suve kohal tume vari. Kuhu maailmarändur ka ei sattunud, ikka kaldus jutt ühel hetkel kaugele Lampedusa poolsaarele, siis jälle Vao küla mänguväljakule.

Ketist pääsenud kurjusega kõneledes lepitust ei leia. Intervjuu Ilmar Raagiga
Filmitegija Ilmar Raag on näinud viimase kümne aasta jooksul väga lähedalt veriseid konflikte Aafrikas ja käimasolevat sõda Ukrainas. Ta on kogenud vahetult ülimat kurjust ja meeleheidet. Patsifistlikud jutud lilledest ja liblikatest teda ei köida, ometi on ta veendunud, et ka sõjakoleduste keskel on võimalik humanistiks jääda.

Meedia pole enam oluline. Intervjuu Daniel Vaarikuga
Viis aastat ajakirjandusmaastikul toimetanud Levila eestvedaja Daniel Vaarik annab aru, mida tema juhitav meedialabor taotleb, mis on hea Levila loo valem, kust tuleb raha ja kuhu on kadunud ajakirjandusest värske õhk.

Kaheksa portreelugu – hingehoidjast hauakaevajani
Müürilehe toimetus intervjueeris kaheksat inimest, kes puutuvad oma ametis sagedasti kokku surmaga. Surm on eksistentsi loomulik osa, aga sellest rääkimine ja sellele otsa vaatamine on enamasti seotud negatiivsete emotsioonide, tabude ja tumedusega. Seetõttu soovisimegi teada, kuidas suhestuvad surma ja seda ümbritseva kultuuriga inimesed, kelle jaoks see on igapäev.

Kas me sellist kultuuripealinna tahtsimegi?
Tartu 2024. Mõnel pakatab rind seda sõnapaari nähes tänutundest, mõnd ajab see allergilise reaktsioonina köhima. Uurisime kultuuripealinna aasta lõpusirgel kultuurikorraldajatelt, loovisikutelt, ürituste väisajatelt ja Tartu 2024 tiimilt, mis see kultuuripealinn õieti on? Mis muljetega on läbi aasta mindud, kuidas on lood jõuvarudega ja kas jäädakse vee peale ka tuleval aastal?

Klassistumist aitaks pidurdada tark kultuuripoliitika. Intervjuu Rainer Katteliga
Klass tuleb tagasi. Immigratsioonivastased rahutused, paremäärmuslike poliitiliste jõudude esiletõus, kärped avalikus sektoris – need on kõik ühiskonna klassistumise sümptomid, mille mõtestamiseks tuleks kirjeldada kapitalismi ilma roosade prillideta. Kas Eesti ühiskond on selleks valmis?

Muinasjutt igavesti kasvavast majandusest
Seitsme maa ja mere taga elasid kord õnnelikult koos majanduskasv ning loodus kogu seal sisalduva rikkaliku floora ja faunaga. Nad elasid õndsas rahus, mida vahendas üks imeline leping, mis suutis kõik nende kunagised vastuolud ja kriisid igaveseks lepitada. Sellest muinasjutulisest lepingust tulebki nüüd juttu.

Kogukond pakub väärtusi, mida raha eest osta ei saa
Mais külastas Eestit rahvusvaheliselt tunnustatud iiri kogukonnateadlane Cormac Russell, kes jagas Müürilehega oma mõtteid individualismi võidukäigust, klientelistliku riigi ohtudest, üksilduse ületamisest ning kogukondlikkuse võimalikkusest magalarajoonides. Tegemist on hea soojendusega Müürilehe juunis ilmuvale naabriteteemalisele numbrile.

Vaimult suureks saamine pole enam popp. Intervjuu Marju Lauristiniga
Tahate diagnoosi tänapäeva ühiskonnale? Minge rääkige Marju Lauristiniga. Tõsi, seekord tuleb jutuks ei rohkem ega vähem kui kogu Lääne tsivilisatsioon, mis on Lauristini hinnangul ühe suure tsükli lõppu jõudnud.

Reklaami keelustamine kui surmahoop tähelepanumajandusele
Kaubanduslikud teadaanded vallutasid esmalt leheveerud, siis linnatänavad, seejärel tele- ja raadioeetri, ujutasid üle interneti, tegid võimalikuks tähelepanumajanduse õitsengu ning parasiteerivad nüüd meie alateadvuses. Kas on üldse võimalik kujutada ette elu ilma reklaamita?

Juhtkiri: Tähelepanumajandus käib soolestiku kaudu
Kas me tahame elada maailmas, mis juhindub pidevalt soolestikus toimuvast? Kas tähelepanumajanduse punutud kõikehaaravast võrgustikust on võimalik välja murda?

Ühisrahastus – päästerõngas või plaaster?
Uurisime lähemalt, mis rolli mängib Eesti kultuurirahastuses Hooandja ja mis suunas võiks säärane rahastusmudel tulevikus areneda.