Müürileht

Homme, 28. mail esietendub Kanuti Gildi SAALis Carmel Kösteri ja Rene Kösteri tantsulavastus „RSKSD”, mis käsitleb ego, sotsiaalset keskkonda ning vabanemist. Lavastuse pealkiri hääldub selle autorite sõnul kui „„Raskused”, aga läbi hammaste.”

Moe-maikuu avas 9. mail Tartus toimunud Mood-Performance-Tants, kus põhiliselt Tartu Kõrgemas Kunstikoolis sirguvad noored moeloojad esitlesid oma värskeid kollektsioone. Lavastaja Jaan Ulst pani oma teatrilavadel kogenud koreograafi käega sadakond rõivakandjat mööda Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kahekorruselist aatriumit kõndima nii, et vaatajad nägid esinemist kolmelt lavalt.

Reedest, 29. maist on Kumu kaasaegse kunsti galeriis avatud legendaarse USA kunstniku Raymond Pettiboni ja Eestis samavõrd legendaarse kunstniku Marko Mäetamme paarisnäitus pealkirjaga „Kodus ja võõrsil. Raymond Pettibon: Ameerika unelmas elades. Marko Mäetamm: Tunne end nagu kodus”.

Hipiliikumisel, mis haaras sadu tuhandeid noori inimesi Läänes, oli suur mõju ka teisel pool raudset eesriiet. Nõukogude süsteemis lõid värvikad kunstnikud, muusikud, veidrikud, hulkurid ning teised pikajuukselised vabahinged oma underground-Süsteemi, mis ühendas neid, kes uskusid rahusse, armastusse ja vabadusse. Nüüd on Nõukogude võimu vastukarva silitanud hipiliikumisest sündimas ka dokfilm.

Köler Prize’i teeb Eesti kontekstis eriliseks ka seik, et auhinna paneb välja kunstisõbralik erakapital. Traditsiooniliselt toetab sel aastal Köler Prize’i Smarten Logistics AS. Peeter Kutman advokaadibüroost Borenius, mis toetas sel aastal juba teist korda Eesti esinemist Veneetsia biennaalil, lahkab kaasaegse kunsti toetamisel kerkivaid küsimusi ja leiab, et tõenäoliselt võib lähitulevikus näha erakapitali kasvu kunstiväljal.

Sel neljapäeval, 21. mail toimus Kultuurikatlas Eesti Disainikeskuse korraldatud Disainiturg, kus müüsid oma tooteid üle 60 disaineri ja kaubamärgi. Teist korda toimunud turul müüsid oma loodut Eesti disainerite paremik ning kaubeldi nii rõivaste, aksessuaare, kottide, illustratsioonide, plakatite, sisustustoodete, vaipade, mööbli ja palju muuga.

Alates homsest, 23. maist saab Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis külastada näitust „Uus Põhjamaade moeillustratsioon II”, mis esitleb Eesti, Soome, Norra, Taani ja Rootsi moeillustraatorite uusi töid. Näituse kuraatoriks on tuntud moetoimetaja ja fotograaf Toomas Volkmann.

Puškini ajast saadik on Venemaal pidevalt tegeletud Suure Poeedi ja Kirjaniku jahiga. Kui tõmmata siin paralleel filmimaailmaga, oleks ilmselt Aleksandr Sokurov ainuke, kes hetkel tegutsevatest vene filmitegijatest Suure Režissööri aunimetusele pretendeerida saab. Sokurovi kahest peagi Tartu Elektriteatris linastuvast filmist „Faust” ja „Aleksandra” kirjutab Ivan Lavrentjev.

Sel laupäeval, 23. mail tähistab Tartu Uus Teater oma seitsmenda hooaja lõppu suure kevadlaadaga, kus müüakse kogunenud kraami teatri rekvisiidi- ja kostüümiladudest ning kus teatriinimesed ühes sõpradega näitavad oma loomingut ja kulinaarseid oskusi.

Uus Õu on Tartu Kultuurikvartalis asuv kultuuri- ja kogukonnahoov, mis alustab sel suvel juba oma kolmandat hooaega. Uus Õu on ka omamoodi tagahoov neile tartlastele, kel endal mõnusat koduhoovi pole – Õues saab võrkkiiges pikutada ja raamatut lugeda samal ajal kui pere pisikesed liivakastis liivalosse ehitavad. Saab piknikku pidada, sõpradega kohtuda ja proovida kätt lauatennises.

Kümne aasta eest ilmus mu „Demograafiline vetsupott” – artikkel, mille pealkiri läks kõnekeelde, ilma et sisu oleks alati tabatud. Osalt põhjustas seda muudatus tavalise vetsupoti kujus. Aga milline oli mu tollane hoiatus ja kuidas paistab tegelik olukord kümme aastat hiljem?

Keel moodustab pahatihti barjääri eesti ja vene kogukondade vahele. Müür on eriti paks eesti keelt kõnelevate noorte puhul, kes tunnevad reeglina hästi üksnes venekeelsete vandesõnade nimistut. Müürileht palus eestivene kultuuriruumi tundvatel isikutel võtta müürist paar kivi vähemaks. Niimoodi levinud mõistete tähendusi dekonstrueerides lammutame müüri enda ümber.