Müürileht

Igavesest ajast igavesti pähekulunud „Super Mario” tunnusmuusika või „Doomi” sünged helid on mõeldud rohkemaks kui kaasaümisemiseks.

Viiskümmend aastat pärast Black Sabbathi loomist pole nendelt neljalt Birminghami poisilt tulnud inspiratsioon raskemuusika valdkonnas ikka veel otsa saanud vaatamata sellele, et Sleepi kahekümnendal aprillil ilmunud uus album „The Sciences” seda kullakaevandust aplalt tühjendab.

Tartu pungiskeenel vaikselt legendi vormiv rõvepungibänd Puberteet on vist taararaha kokku pannud ja suutnud tulla välja korraliku kauamängivaga.

Tartu ööelu ümarlaud tõi kokku ürituste korraldajad, et otsida võimalusi alternatiivkultuuri efektiivsemaks majandamiseks ja arutada selle kitsaskohtade üle.

Tartus Narva maanteel asub juba 17 aastat pisike baar, mille seinte vahele varjuvad varajastel hommikutundidel tudengid, õppejõud ja muud värvilised tegelased ning kus jutuvada veereb autentsest elukogemusest väärtusetu jauramiseni.

EP „Heavy Glow” on justkui teismeline, kes ennast otsides aja möödudes oma minapildiga aina paremini sina peale saab.

Kaido Kirikmäe kuskil Kesk-Eesti talus küünlavalgel ning akude abiga laivis askeetlikult techno’t kokku miksimas võiks manada enne kuulamist silme ette mingisuguse tammsaareliku itkupalade jada, ent antud plaadil on kuulda hoopis tänapäevast ning mitmekesist elektroonilist kompositsiooni.

Kauamängiva kokkupanek on korralik töö. Kõige muu juures (lindistamine, miksimine jne) tuleb algul kompositsiooniliselt nelikümmend minutit huvipakkuvat muusikat kokku mõelda.

Igiliikurist pungilegendi Kurjami näiline regressioon ajalukku uue albumiga „Surm tappis ära” on tegelikult igati loogiline: kui tänapäeval punkarid ja hevivennad enam lõuga ei saa („Seda kurb on vaadata”), siis miks mitte võtta ette aeg, mil eestlased igal pool tappa olevat saanud.

DJ Stingray kokku arranžeeritud miksteip/playlist Tresori sarjast „Kern Vol. 4” nõretab naivistlikust tulevikuelektrost.

Jesse Kanda helikunsti jaoks esmakordselt kasutusel oleva pseudonüümi doon kanda värske EP „heart” tekitab kuulajale ettekujutuse põhjamaisest kurvast klounist.

Split-väljaannetel on tihtilugu üks sümptom – nimelt on idioodilegi selge, kumb grupp kuulatava pala kokku meisterdas. „Endamisi Varas” – Endamisi Salamisi ning Luurel Varga kombokassett – seda muret ei tunne (kui just tracklist’i abi ei kasuta).