Müürileht

Wild Beastsi muusika on kandnud endas alati teatraalsust, sõnamänge, kerget pahelisust ja muinasjutulisust – sellist Grimmidele omast brutaalsema maiguga asja, kus ikka pisut verd, higi ja pisaraid pritsib ning mille saatel tegutsevad selgeltnägijad ja kõhu punni söönud punase veiniga liialdavad kuningad.

6. märtsil annavad Hetkes ja 7. märtsil Genialistide Klubis kontserdi indie-muusikat viljelev Norra bänd Kråkesølv ning Tartu kollektiiv Wilhelm. Müürileht võttis Kråkesølviga ühendust, et uurida, mida see endast täpselt kujutab. Küsimustele vastas bändi kitarristi ning vokalisti rollis üles astuv Kristoffer Unstad.

Rin la on artist, kes eelistab enesepromo rajalt kõrvale hoida ning laseb selle asemel muusikal enda eest rääkida. Paar päeva tagasi andis ta välja oma esimese muusikavideo loole „no separation (#kurtág)”, kus kohtuvad klaustrofoobilised ja kurjakuulutavad helid ning laisalt voolav spoken word.

Sellest kevadest alustab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostöös Stockholmi Kuningliku Muusikakõrgkooli, Lyoni Kõrgema Riikliku Muusika- ja Tantsukonservatooriumi ning Hamburgi Muusika- ja Teatriülikooliga uut magistriprogrammi, mille kesmeks on nüüdismuusika interpretatsioon ja loome. Müürileht uuris õppekava ühe akadeemilise juhi Taavi Kerikmäe käest, milles antud programm täpsemalt seisneb.

Bänd oskab end pidevalt püünel hoida ning ehitab jõudsalt tugevat identiteeti ja fännibaasi – popp metsloomagraafika, esinemine Positivusel ja EP-triloogia, millelt selle aasta lõpuks täismahus kate eemaldatakse.

Publikuhääletusega finaali pääsenud Tartu punt Wilhelm on oma džässi- ja indie pop'i-lembusega üks rahulikumaid, kuid see-eest mitte vähem silmapaistev ilmutus selleaastasel konkursil. Nii kõlaks Bon Iver, kui ta naine oleks ja melanhooliasagedust pisut vähemaks keeraks.

Ei saa mitte nii, et mõnd kitsastes teksades ja nahktagides Pärnu alternatiivrokikollektiivi Noortebändil edu ei saadaks. Sel korral astub võistluse finaalis Pärnu eest lavale kolme noorhärra – Villem Sarapuu, Karl Kevade ja Hendrik Tambergi inspiratsiooni- ja energiasümbioos The Boondocks. Müürilehe küsimused võttis ette bändi trummar Karl Kevad.

Noortebändi finaali metal’isektsiooni esindab sel aastal kuueliikmeline kollektiiv Her Memorial Discourse. Tartu bänd, mis tegev juba aastast 2009, lajatab enamasti toore jõuga ja läheb laval hulluks, aga peidab oma muusikasse aeg-ajalt ka mõned pehmemad meloodiarajad.

Saage tuttavaks bändiga, kelle muusika on väidetavalt välja töötatud NASA spetsialistide poolt ning mis viljeleb bändiliikmete endi sõnul kitarripoppi, kus kohtuvad baroksed mõjutused ja kevadised alatoonid – Nõmme Sõõrikukohvikust saatis oma vastused Müürilehe poole teele sel reedel Noortebändi finaalis võistlustulle astuv kollektiiv Ouu.

It appears that whatever Brian Cox, the frontman of Deerhunter, decides to pursue, it will be touched by a strange genius. Be it the premiere of the title song from Monomania on Late Night with Jimmy Fallon where he used fake blood and bandages to created the illusion of a missing finger – a nod to his father who actually had recently lost a few fingers in a saw-related accident – or him performing concerts in girly frocks.

Parts of Multiphonic Rodent’s – solo project by multiinstrumentalist Erki Hõbe – new EP Civilisation came to fruition in organic farms while denying civilisation. Incidentally, Western civilisation is the centre of this album's concept.

Nathan Jenkins alias Bullion is a young man from London whose musical territory consists of hip hop, 80s synthpop, chillwave, krautrock and other genres that we could go on with for a few more lines. He juggles with weird samples, builds smooth hang out anthems and flawlessly mixes together J Dilla and Beach Boys.