Müürileht

Hiisi ja muid looduslikke pühapaiku, mis on traditsiooniliselt olnud rituaalide toimetamise kohtadeks, aitab tõhusamini kaitsta kohalike elanike parem teadlikkus nendest.

Nii meil kui Hollandis levib jätkuvalt müüt, et puidugraanuleid tehakse peamiselt tootmisjääkidest. Professor Martijn Katan annab graanulite päritolu küsimusest põhjaliku ülevaate.

Millegi ökoloogilise jalajälje hindamisel arvesse võetavate tegurite hulk ja erinev iseloom võib ajada juhtme kokku ka kõige paadunumal keskkonnaaktivistil.

2008. aastal avati Põhja-Jäämeres Norrale kuuluvas Teravmägede saarestikus igikeltsa rajatud seemnehoidla Svalbard Global Seed Vault. Stabiilse temperatuuriga ja konfliktsetest tsoonidest eemal asuvat hoidlat hakati kutsuma rahvasuus „viimsepäevaaidaks”.

Tänapäevane korilus ei ole ellujäämismehhanism, vaid võimalus mõtestada ümber toidu tähendust ja oma suhet keskkonnaga.

Kliimamuutuste inimtekkelisus on vallandanud ilmselt paljudes inimestes intensiivse sisemise dialoogi teemal „Mida saan mina ära teha?”. Siin on üks toitumisele keskendunud näide kõigile neile, kes pole seda dialoogi veel alustanud või on jooksnud selle käigus ummikusse.

Kas abi on paarist võimekast aktivistist või peaksid riigid valitsuse tasandil aktivistitungla haarama?

Uurime värskes keskkonnakolumnis, kas renditõuksid muudavad revolutsiooniliselt linnas liiklemist või on tegu üürikese trendimänguasjaga.

Oktoobrist alustab Müürilehe paberväljaandes igakuine keskkonnakolumn, mille autoriks on teadliku elustiilipoe Slow asutaja Helen Puistaja. Soojenduseks saame lugeda, miks ta keskkonnateemadel üldse südant valutab.

Idufirma eAgronom tootejuht Kristjan-Julius Laak kirjutab, miks ettevõtjate poolt sõlmitud Rohelepe peaks status quo säilitamise asemel pürgima hoopis selle poole, et luua uusi lahendusi, mille mõju on algusest peale keskkonda säästev ja süsinikku siduv.

Kampaania Taimne Teisipäev alustab koolidest, et olla Eesti elanikele toeks liigse lihatarbimise vähendamisel.

11.–14. juulil Saaremaal Illiku laiul toimuv I Land Sound pürgib võimalikult keskkonnasäästliku festivalikogemuse poole, mistõttu on ellu kutsutud projekt nimega I Land Green. Projekti üks eestvedajatest Kadi Aguraijuja tutvustab selle ettevõtmise põhimõtteid lähemalt.