Müürileht

Eile õhtul Kumus avatud näitusel on üleval nii maailmakuulsate kunstnike popstaariportreesid kui kodukandimuusikute esinemistehnikat ilmastuntud moešõudelt, ent nende ümber tekitab kõhedat äratundmisrõõmu Eesti 1990ndate foto- ja videokunst, milles kombatakse ilu, sündsuse ja vaimse tasakaalu piire.

Esmaspäeval, 16. veebruaril kell 16.00 annab Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudis (Suur-Kloostri 11, Tallinn) avaliku loengu Rhiannon Pickles, kes räägib kunstikommunikatsioonifirma Pickles&Co saamisloost ja kogemustest.

2014. aasta detsembris toimus viies ja viimane kaasaegse kunsti festival ART IST KUKU NU UT, mille peied on paslik võimalus arutleda kaasaegse kureerimise tervise üle praeguses Eestis. Arutlevad ART IST KUKU NU UTi korraldajad Tartu Kunstimuuseumi direktor Rael Artel ja Y-galerii galerist Kaisa Eiche ning Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse direktor Maria Arusoo.

Mis juhtub, kui vahepeal aastaid projektipõhise vabakutselisena elanud kunstitöötajal tekib töö (mis põhimõtteliselt meeldib talle ja millesse ta kaevub)?

Kilomeeter Skulptuuri ootab 28. veebruarini töid käesoleva aasta vabaõhunäitusele, mis toimub 4.–26. juulini Võrus.

Kumus avatakse 20. veebruaril Eha Komissarovi ja Kati Ilvese kureeritud näitus „Surm ja ilu. Gootika kaasaegses kunstis ja visuaalkultuuris”. Näitusel on üleval nii Eesti kui maailma mastaabis kõnekad kunstnikud, kes tegelevad foto- ja videoteoste, maalide ning kostüümide kaudu süngete teemadega, nagu surm, mutatsioon ja vägivald, ent esitlevad neid groteskselt esteetilises võtmes.

Laupäeval, 7. veebruaril avatakse Tartu Kunstimuuseumis näitus „Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest”, millega meenutatakse 70 aasta möödumist koonduslaagrite vabastamisest ja Teise maailmasõja lõpust. Esimene holokaustiteemaline näitus Eesti kunstiinstitutsioonis toob vaatajani valiku väljapaistvaid rahvusvahelise kaasaegse kunsti teoseid.

Imago Mundi on itaalia ettevõtja ja kunstikoguja Luciano Benettoni algatatud riikidepõhiste kunstikogude sari, mis koondab tänaseks ligi 7500 teost 69 riigist. Kogutud teoste põhjal koostatakse mahukas kataloog ja näitus, mida eksponeeritakse üle maailma koostöös rahvusvaheliste organisatsioonide, avalike muuseumite ja erainstitutsioonidega. Konkursil oodatakse osalema nii professionaalseid kaasaegseid kunstnikke kui oma karjääri alustavaid noori kunstnikke.

Täna, 28. jaanuaril kell 18.00 tutvustatakse Kumus rahvale Liina Siibi 2013. aasta teost „Saarema valss” näituselt „Jutustades lugusid”. Tunnustatud eesti kaasaegne kunstnik Liina Siib on loonud Kumu viienda korruse galeriisse ruumiinstallatsiooni, mis jutustab vaatajale „Saaremaa valsi” loo. Teose tähendust tutvustab huvilistele kunstiteadlane Ragne Nukk.

Neljapäeval, 29. jaanuaril kell 17.00 avatakse Vaal galeriis noorte kunstnike grupinäitus „Teekond”. Näitusel eksponeerivad Liisa Kruusmägi, Liisi Küla ja JHP (Johan Henrik Pajupuu) oma video- ja heliteoseid ning installatsioone, mis keerlevad teekonna temaatika ümber. Kunstnikud mõtisklevad oma töödes nii eksistentsialistlike küsimuste kui ka kunstniku identiteedi, reklaami ja tootemargi loomisega seotud väljakutsete üle.

Tsitaat, mille eest miljonäritar Paris Hiltonit jätkuvalt nöögitakse, sobib ootamatult hästi kunstitöötajate ebakindlate töötingimuste vastu võitlemise protsessi kirjeldamiseks. Olulisim institutsioon, kes Eestis probleemiga aktiivselt tegeleb, on kunstnike jaoks seni olnud Eesti Kunstnike Liit. Siinkohal väärib tutvustamist Suurbritannia alternatiiv, kuidas saab omaalgatuslikult ja kindlal otstarbel loodud ühingu asutamisega kunstnikke kimbutavate probleemide vastu võidelda.

KUMU näituse „Tartu sõpruskond ja Ülo Sooster” kuraator Liisa Kaljula arutleb nõukogudeaegse tsensuuri mõju üle Eesti kunstikogukondadele, kus lahendused materjalide ja privaatsuse puudumisele tuli leida omast käest ning kunstiavangard kolis autorite koduseinte vahele.