Müürileht

„Skandinaavia vaikusest” on küllaltki raske rääkida, reetmata filmi teksti ja ülesehitusse pikitud üllatusi. Kõige ilmselgemalt võiks öelda, et „Skandinaavia vaikus” on krimitriller, teekonnafilm ja ka omamoodi põhjamaine üldistus. See on lugu psühholoogilistest traumadest, häbist ja hirmust.

Kuidas etendavad 90ndatel sündinud ja üles kasvanud ehk nüüdseks together-forever-vanusesse jõudvad inimesed sellist igavesti kokkujäämise imperatiivi, mis on õpitud Hollywoodi romantilistest komöödiatest?

Stockholmis 2010. aastal asutatud populaarne fotokunstikeskus Fotografiska avab juunis uksed Tallinnas Telliskivi Loomelinnaku Punases Majas.

Péter Esterházy kirjanduslik vaade jalgpallile läbi ungarlase silmade.

Põlemisest ja hinge soojendamisest luuletab Kristel Rebane

Uuemat eesti jutuvara, mis püüab rahvale lähemale tulla.

Moodsa ühiskonna infoorgia, loominguline pohmelus ja kaosest korra loomine – mustvalget pildikeelt armastav režissöör sõnastab oma loomingut ja mõistatab, milliseid siirdeid filmikunst väljapoole peaks ajama.

Nii pohmell kui ka purjusolek enne seda on kirjarahvast n-ö aegade algusest inspireerinud ja muidu mõjutanud. Millised on olnud aga meie kirjandusloo peamised jooma- ja pohmellikirjanikud?

Presidendi ootamatust seiklusest vanamutiga kirjutab Armin Kõomägi. Lugu on kuulatav ka autori enda sisseloetud audiojutuna.

Mõne päevinäinud sõna ehk vanasõna kaudu saab näitlikustada üsna hästi sõnade (muutuvat) rolli tänapäeva ühiskonnas ja meediaski. Mida ja millal on mõistlik öelda ning mille lausumisest tasuks teatud tingimustel hoiduda või ollaksegi sunnitud seda tegema?

Tanel Toomi „Tõde ja õigus” on toonud Vargamäele tagasi värvid ning nagu romaanis, on ka filmis tegelased elavad inimesed, mitte statistid mingis idealistlikus skeemis.

Paavo Matsin arvustab luuletades Hasso Krulli raamatut „Euroopa”.