Müürileht

Kunstis ja teatris on viimasel ajal õhus otsingud ajastu vaimu järele. Saime sellest ajendatult kokku Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia selleaastaste teatrikunstiõpingute lõpetajate Kristjan Lüüsi ja Karl Edgar Tammiga, et küsida, kuidas nemad oma eriala kaudu maailma tajuvad.

„Estonian Hikikomori” on VAT Teatri lavastus noorest mehest, kes eelistab elada elu täielikus isolatsioonis, välisilmaga võimalikult vähe kokku puutudes ning praktiliselt oma toast väljumata. Lavastus esietendub 24. märtsil.

Sel neljapäeval, 12. märtsil esietendub Tartu Uues Teatris Renate Keerdi uus lavastus füüsilise teatri trupiga Kompanii Nii. Lavastus pealkirjaga „Põletatud väljade hurmaa” on žanriliselt määratletud kui füüsilis-psühhedeelne sisekaemuslik tragöödia koomilis-poeetilises võtmes.

Homme, 27. veebruaril jõuab Theatrumis lavale Ivan Võrõpajevi „„Delhi” tants” – seitsmest ühevaatuselist näidendist koosneva näidendi on lavastanud Lembit Peterson.

Elame lõputu paljususe ja piiritu vabaduse ajastul, kus maailma – vähemalt sellise, kus me praegu elame – lõpu lähenemine on igal nädalal uudistes. Von Krahlis lavastati Akse Petterssoni käe all lugu meie kaasajast Metsiku Lääne võtmes.

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia näitekunsti 10. lennu üliõpilased, kes on juba tuntust kogunud ka teatrina Must Kast, töötavad koos lavastaja Ivar Põlluga diplomilavastuse „1987” kallal, mis esietendub 13. veebruaril. Tegu on mängulise, „tsiviilkaitse-punk-laadis” lavastusega noortest, kes arenevad, kasvavad ja küpsevad koos uue riigikorraga.

Omaalgatuslike kultuurimeediate kriitikakursuse raames toimub 24. jaanuaril kell 14.00 lavakunstikoolis (Toom-Kooli 4) esimene teatrikriitika vestlusring „Kriitik *vs.* praktik. Kuidas lugeda kriitikat ja kuidas vastata meediale?”.

Sel reedel, 9. jaanuaril jõuab Theatrum alanud aasta esimese esietenduseni – kodusaalis tuleb lavale Mirko Rajase autorilavastus „Päikesetõusutund”.

Lavastuses „rogerandtom” domineerib tekstitasand, mille kaudu avatakse lavastusprotsessi, teatri põhiküsimusi, teeskluse-reaalsuse vahekorda. Tähelepanuväärselt komponeeritud näidenditekst peidab endas mitut üksteistest välja kooruvat reaalsustasandit. See on tõeline näitemäng, kus liigutakse näiliselt mängleva kergusega süžeesisestel korrustel edasi-tagasi, kord näideldes näitlemist, siis jällegi näitlemisest eemaldumist.

Kas naistesse suhtutakse ühiskonnas teisiti kui nendega samal ametikohal olevatesse meestesse? Kuidas mõista naise edasipüüdlikkust? Aga naise armastust? „Kuningannamängudes” uuritakse kolme erineva naise hingeelu, kes elavad maailmas, kus kuningannat mängib naine laval ühes stseenis ja kahe repliigi jagu.

„Remote Tallinn” pöörab fookuse subjektile keskkonnas, meie kogemisviisidele, tajule, sisseharjunud mustrite suhtelisusele, ent esitab lisaks sellele ka eksistentsialistliku varjundiga küsimusi. Rännak on ühtlasi ka mõtteharjutus, linnameditatsioon, millesse poetatud irooniamaigulisi, ühiskonnakriitilisi ja humoorikaid stseene.

Võimalik, et vendade Piikide näod on teile juba tuttavad. Muu hulgas plakatitelt, mis tutvustavad 8.–13. detsembrini Linnateatris toimuvat rahvusvahelist festivali Talveöö Unenägu, mida nad käesoleval aastal tandemina veavad.