Müürileht

„Puhkus Lexicos” ongi latin funk’i kokteil sambarütmidest, kongadest, 80ndate Miami Beachist ja sellistest ridadest nagu „I saw a saucy mamacita at the bar”.

Neuronphase’i „212” teekond algab keset nimetu metropoli tuiksoont, kus kostub napp eestikeelne sõnavahetus. Jääb mulje, nagu otsitaks suunda võõral territooriumil, tundmatus linnas.

Novembri keskpaigas välja antud EP „Fetty” on esimene suurem reliis Londonis resideeriva Ragnar Rahuoja ja eestlastele tuntud Robert Nikolajevi ühiselt nimetajalt Dima Disk.

Born To Bangi nime taha peitub produtsent, DJ, promootor ja leibeliomanik Lauri Lember, kes on mõnda aega ka elektroonilise tantsumuusika Mekas Berliinis elanud ning selle unikaalse ja vabameelse klubikultuuri õhku hinganud-kogenud.

Filmimaailm viibib praegu Denis Villeneuve’i visuaalse meistriteose „Blade Runner 2049” lummuses, ent soome impromuusik Tatu Rönkkö ja taani nüüdis-indie bändi Efterklang liikmed paistavad olevat truud originaalile.

Kauamängiva kokkupanek on korralik töö. Kõige muu juures (lindistamine, miksimine jne) tuleb algul kompositsiooniliselt nelikümmend minutit huvipakkuvat muusikat kokku mõelda.

V4R1 on Sander Saarmetsa ja Virge Loo loomingut ühendav audiovisuaalne kooslus, mis sündis Taiwanil.

Phase Fatale’i debüütalbum „Redeemer” maalib kuulajale pildi trööstitust postapokalüptilisest maailmast, kus vaimset ja füüsilist lunastust on võimeline pakkuma vaid välisilma salgav hedonism ja konstantne ekstaatiline seisund.

Pime öö. Heleroheline kuma. Tulnukad röövivad Karin Dreijeri ning maale naaseb olevus, kes loob müstilist muusikat. Fever Ray teine album „Plunge” kutsub kuulajat piiluma maailma, kus valitseb imeline kaos.

Tondi & Benzokai „Rap Music Rocks” tuleb elektroonilise ambient’i kaugemast otsast, mille kahe-kolmeloolised miniväljaanded (siinkohal EP) tilguvad laiemasse teadvusesse üksiku kasseti või SoundCloudi lingi vahendusel või varahommikul kell neli mõnel suvisel elektroonilise muusika festivalil.

Vootele Ruusmaa võib nüüd paariks kuuks aja maha võtta, sest äsja ilmus talt tervelt kaks audiokogumikku: autori esimene sooloplaat „Audioluule reisipäevik”, mis koondab värssi ja kargesse elektroonilisse muusikasse kätketud pilte autori Euroopa reisidelt, ning eesti luulevinüüle sämpliv EP „Krabisev poeet”.

Igiliikurist pungilegendi Kurjami näiline regressioon ajalukku uue albumiga „Surm tappis ära” on tegelikult igati loogiline: kui tänapäeval punkarid ja hevivennad enam lõuga ei saa („Seda kurb on vaadata”), siis miks mitte võtta ette aeg, mil eestlased igal pool tappa olevat saanud.