Müürileht

Linnakärale maapiirkondi ja väikelinnu eelistav ning seal oma asja ajav kunstirahvas on põliselanike silmis küll mõnikord veider, ent sellegipoolest tänuväärt nähtus. Heidame pilgu seitsme sädeinimese tegemistele, mis toovad Eestimaa külade vahele värskendavaid tuuli.

Linnakärale maapiirkondi ja väikelinnu eelistav ning seal oma asja ajav kunstirahvas on põliselanike silmis küll mõnikord veider, ent sellegipoolest tänuväärt nähtus. Heidame pilgu sädeinimeste tegemistele, mis toovad Eestimaa külade vahele värskendavaid tuuli.

Kui viis aastat tagasi sahistati Eesti hiphopimaastiku tagatubades uuest tulijast Tommy Cashist, siis nüüd on post-soviet räppariks tituleeritud artist tuntud väljaspool kodumaad.

Luulekogu „Tätoveerimata inimene” lasi end oodata pea kümme aastat, sel puhul autoriga nüüd vestlesimegi. Aga mitte ainult kirjandusest, vaid ka sellest, mida teeb inimesega muusika, mida depressioon ja öö.

Kultuurikorraldaja Pille Laiakask tahab viia klubikultuurile omast meeleolu ja lahtilaskmisoskust ka selle tavapärasest keskkonnast väljapoole. Kohaliku skeene trumbiks on tema arvates mitmete erinäoliste kohtade ja pidude olemasolu, pinnuks silmas aga ületarbimine ning mugavustsooni kinnijäämine.

Vara üles, hilja voodi, nõnda rikkus majja toodi. Või on see nüüd vastupidi. Siin on nende inimeste lühiportreed, kelle töötunnid langevad ajale, mil enamik meist õndsat und näeb.

Kunstnik Sirje Runge valutab südant maailma asjade pärast ja tema armastus looduse ning planeedi Maa vastu on suur ja isetu. Kunstniku kohuseks peab ta rääkimist nendel valusatel teemadel, millest ülejäänud ühiskond eelistab vaikida.

Tartu kultuuripõllu äärealadel tegutseja on üks isevärki inimtüüp – tema jaks ei rauge, meeleolu ei lange, ideed ei lõppe ning hirmu ta samuti ei tunne. Müürilehe toimetus uurib, mis iseloomustab seda tegelast, kelleta viimane dekaad ülikoolilinnas oleks mitme väärt ürituse või algatuse võrra vaesem.

Tartu kultuuripõllu äärealadel tegutseja on üks isevärki inimtüüp – tema jaks ei rauge, meeleolu ei lange, ideed ei lõppe ning hirmu ta samuti ei tunne. Müürilehe toimetus uurib, mis iseloomustab seda tegelast, kelleta viimane dekaad ülikoolilinnas oleks mitme väärt ürituse või algatuse võrra vaesem.

Tartu kultuuripõllu äärealadel tegutseja on üks isevärki inimtüüp – tema jaks ei rauge, meeleolu ei lange, ideed ei lõppe ning hirmu ta samuti ei tunne. Müürilehe toimetus uurib, mis iseloomustab seda tegelast, kelleta viimane dekaad ülikoolilinnas oleks mitme väärt ürituse või algatuse võrra vaesem.

Tartu kultuuripõllu äärealadel tegutseja on üks isevärki inimtüüp – tema jaks ei rauge, meeleolu ei lange, ideed ei lõppe ning hirmu ta samuti ei tunne. Müürilehe toimetus uurib, mis iseloomustab seda tegelast, kelleta viimane dekaad ülikoolilinnas oleks mitme väärt ürituse või algatuse võrra vaesem.

Tartu kultuuripõllu äärealadel tegutseja on üks isevärki inimtüüp – tema jaks ei rauge, meeleolu ei lange, ideed ei lõppe ning hirmu ta samuti ei tunne. Müürilehe toimetus uurib, mis iseloomustab seda tegelast, kelleta viimane dekaad ülikoolilinnas oleks mitme väärt ürituse või algatuse võrra vaesem.