Müürileht

Nüüdiskultuuri häälekandja

Arvamus

We are tired of sucking a corporate dick!

Autorite ühinguga liitumine või levitajatelt avansi võtmine on esimesi samme tegeva autori jaoks pigem õnnemäng, sest sellest võidavad üksnes vähesed, loomevabaduse kaotamist kahetsevad aga paljud. Infoühiskonna areng võimaldab autoril teha eetilisi valikuid, mis arvestavad uut tüüpi loomekogukondadega, kus piirid loojate ja publiku vahel on hägustunud.

Naiivsus päästab maailma

Üpsilonide hulka kuuluv Müürilehe sotsiaaliatoimetaja tundis ennast puudutatuna, kui teda ja tema kujutlusvõimeta eakaaslasi süüdistati igavas vingumises. Selleks et oleks võimalik poes riidest kotiga orgaanilisi porgandeid edasi osta, pani ta kirja järgmised read.

Juhtkiri: Varro Vooglaid – „a man troubled by homosexuality”*

Mulle iseenesest meeldiks mõte sellest, kui keegi tahaks tegeleda Eestis pereväärtuste eest seismisega, ent minu tõekspidamiste vastu käib see, kui sellise ilusa egiidi all võetakse endale tegelikult voli mõista hukka inimesi, kelle elukorraldus erineb suurema osa omast. Millisest multikultuursust ja erinevusi aktsepteerivast ühiskonnast saab siin rääkida, kui me ei arvesta vähemustega endi ümber?!

Kultuurivabadus ja vaba kultuur

Kultuur on vedelik, mis vormib ennast ümbritseva keskkonna järgi. Võrguühiskonnas on kultuur vormunud baitideks ning kultuurimälu kolinud kasutusmugavuse huvides veebi. Kumb on siis infotehnoloogia meie mälule ja kultuurile, kas õnnistus või häda?

Juhtkiri: Y-generatsioon lööb laineid

Madis Järvekülg kirjutas 14. veebruaril ilmunud Sirbis Y-generatsiooni painetest ja sellest, kuidas üpsilonid maailma vallutamisest unistusi ei heieta. See kaheleheküljeline artikkel, olgugi et iseenesest suurepärase sõnaseadega kirjutis, tekitas minus kui samuti ühes nimetatud generatsiooni esindajas palju vastuolulisi tundeid.

Juhtkiri: Koosolemise võimalikkusest

Näeme endi ümber palju olukordi, kus üksteise aidatamise asemel, viskavad inimesed teistele hoopis kaikaid kodaratesse. Vahel lihtsalt kadedusest, vahel inimlikust hirmust „ilma jääda”, aga teinekord põhjendamatust omamisvajadusest. Selmet igaüks omaette põlve otsas nokitseb, võiksime õppida enam koostööd tegema – siduma oma plaane ja eesmärke ning nende nimel ühiselt töötama.

Eesti visandite õppetunnid

Käesolevas numbris lõpeb Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva puhul Müürilehes ilmunud arvamusartiklite seeria „Visand minu Eestist”, mis vahendas noorte nägemusi ja mõtteid kaasaegsest Eestist. Lõpetuseks on sõna Oudekki Loonel.

Foto: Helen Tammemäe

Error. Error. Does not compute[1]

Müürilehe arvamusrubriigis „Visand minu Eestist” kirjutab sel korral kirjandusmagistrant Mariann Tihane, kuidas nihilismi kõnetamisest saab nihilismi ületamine: osalev mõtlemine ning kaasav sõna.

Visand minu Eestist

Müürileht annab Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva puhul sõna noortele ja avaldab käesoleva aasta vältel nägemusi ja mõtteid kaasaegsest Eestist. Lugude olulisusest kirjutab Jim Ashilevi.