Müürileht

Suve lõpp on nii mõneski mõttes nagu uue aasta algus – puhkused on selja taga, pidustusi on saanud väisata rohkem kui kevade ja sügise peale kokku ning ilmselt on selle võrra jõulisemalt voolanud ka õllejoad ning avanenud veinikorgid. September pakub aga suurepärase võimaluse end mõneks ajaks proovile panna.

Müürileht avaldab Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esimehe Martin Noorkõivu täna hommikul TÜ avaaktusel peetud kõne. „Leidke vähemalt üks inimene, kes ei ole teie arvamusega nõus, ning vestelge temaga.”

Täna saab alguse järjekorras kolmas Arvamusfestival, mis toob Paidesse kokku erinevate elualade arvamusliidrid rääkima ühiskonna valupunktidest ja tulevikusuundadest. Kahepäevasel sündmusel võetakse vaatluse alla nii kodused kui rahvusvahelised teemad, arutletakse lõimumise ja pagulasküsimuste üle, aga räägitakse ka laiemalt sellest, milline on hea elukeskkond.

Euroopa komisjoni algne plaan oli ümber paigutada 40000 varjupaigataotlejat Itaaliast ja Kreekast ülejäänud Euroopa Liitu vastavalt kvoodimehhanismile. See plaan kukkus läbi. Me ei saa küll teada, kas ja kuidas see plaan reaalselt toimima oleks hakanud, kuid me saame spekuleerida mõningate mõjude ja küsimuste üle. Kõige kõrgemal neist seisab suveräänsuse küsimus.

Kanadas, Briti Kolumbia provintsis Whistleris toimuvad 5.–9. augustil XXXII Lääneranniku Eesti Päevad. Eestist sõidab sinna kohale suur hulk kultuurikollektiive üle 130 osalejaga, festivali seminaridel tuleb juttu kultuurist ja poliitikast ning toimub mitmeid suuremaid ja väiksemaid kontserte.

On terve hulk ütlusi meeste ja naiste erinevustest ja võrdlusi, mis viitavad nende vastandusele, polaarsusele, erinevatele maailmadele või ka kosmilisele päritolule – tuli ja vesi, päev ja öö, mõistus ja tunded, maa ja taevas jne. Nende võrdluste järgi otsustades on soorollid olemuslikult konfliktsed. Tekib küsimus, kas ikka jäädavalt? Või kui konfliktsust teadlikult arvesse võtta, kas siis on võimalik meeste-naiste konflikte ennetada?

Võiks väita, et Hippokratese omal ajal õige otsus lahutada arstimine usust on suhtumise tervisesse tasakaalust välja viinud. Selle tulemusel on inimese enda vastutus oma tervise suhtes vähenenud pöördvõrdeliselt tervishoiu arenguga.

Nihilist on see tüüp, kes kuseb avalikus kohas, tsiteerides mendile Kanti. Hiljem, kui ta on jõustruktuuride esindajad politseibussis persse saatnud, masterdades selleks Eminemi lugu „The Real Slim Shady”, tuleb politseil luua toimunu hindamiseks erikomisjon. Avaldame sõnaalbumi platvormist, mida nii mõnigi loeb, aga salgab. Pane klapid pähe ja saad teada, kuidas, kes ja miks Nihilisti teeb.

Missugune osa on kodul ja missugune koolil selles, kui hästi lapsel koolis läheb? Sageli oleme mures sellepärast, et lastele ei suudeta luua võrdseid võimalusi õppimiseks ja arenguks – pidades silmas Eesti koolide erinevat taset. Samas unustame, et nii kool kui ka kodu mängivad rolli lapse kognitiivses arengus ning tema edaspidises kooliedukuses. Psühholoogide meelest on üks põhjusi, miks mõnel lapsel läheb koolis paremini kui teisel, erinevused lapse koduses kasvukeskkonnas.

Nihilist on see tüüp, kes kuseb avalikus kohas, tsiteerides mendile Kanti. Hiljem, kui ta on jõustruktuuride esindajad politseibussis persse saatnud, masterdades selleks Eminemi lugu „The Real Slim Shady”, tuleb politseil luua toimunu hindamiseks erikomisjon.

Unustage lodevuspagulased. Suurem oht Eesti omariiklusele on siseemigrandid, kes maksavad küll makse, aga ei loo siia perekonda ega käi valimas. Nad on eskapistid, kes jätavad riigi ideoloogilisele kõnetusele vastamata. Aga sellest hetkest, kui riik ei suuda oma kodanikke kõnetada, pole see enam riik, vaid pelgalt punkt maakaardil.

Viimasel ajal tundub mulle üha enam, et oleks tore, kui me õpiks arvamuse avaldamise kõrval ka seisukohavõtmisest loobumist. Kui me oskaks maavanaemale külla minnes linnavurle mõttemaailma ukse taha ootama jätta, naabrimehe mõtted ja mured üleoleva suhtumiseta ära kuulata ning külapoe ees kohalikega halvakspanevad pilgud vahetamata jätta.