Müürileht

Kas erootika võib olla kunst? Sellele küsimusele otsitakse vastust Camera Erotica järgmisel filmiõhtul, 8. mail kell 20 Von Krahli teatri kohvikus, kus linastub Fred Halstedi „L.A. Plays Itself”.

IDA Raadio tähistab täna, 30. aprillil Paavli Kultuurivabrikus oma 7. sünnipäeva. Laval on Kris Lemsalu, Gueta ehk Gretchen Lawrence, klmn, Aleksander Tsapov, Rhythm Doctor ning Nikolajev & Ats. Lisaks toob IDA uudiseid, et 6. maist alustab muusik ja DJ Raul Saaremets nende eetris oma hommikusaatega.

Alternatiivses räpiskeenes tegutsev margiiela andis märtsis välja oma debüütalbumi „ilus päev surra”, mis koondab endas kaheksat isiklikku pala, mille keskseteks teemadeks on vaimne tervis ja eksistentsiaalsed hirmud. margiiela räägib, kuidas on see album aidanud neile hirmudele otsa vaadata.

Millal rääkisid viimati taimedest? Selliseid vestlusi võib isegi parima tahtmise korral olla raske pidada, sest sõnavara taimede kirjeldamiseks on etnobotaanikute väitel kokku kuivanud.

8.–16. mail toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) 7. heli, visuaali ja muusikatehnoloogia festival COMMUTE (lühend õppekava ingliskeelsest nimest „Composition and Music Technology”), mis keskendub sel korral vaimsele tervisele. EMTA õppejõud Einike Leppik ja Paolo Girol räägivad programmist ja sellest, kuidas helilooming saaks vaimset tervist toetada.

Milkgirl373 avab armastuse kabineti toimikud, võtab ette oma eksid, crush’id ja peas loodud armastuslood ning otsib teed nüüdisaegse kohtingukultuuri labürindis. Ikka selleks, et teha ruumi uutele ning pakkuda ka teile võimalust olla vähem „XD” ja rohkem „🩷”.

See tuleb taas – Müürileht kutsub osalema filmikriitikute suleproovil, mis võtab seekord luubi alla utoopiad ja düstoopiad!

Eelmisel nädalal jõudis kinodesse dokumentaalfilm „Siit ta tuleb, Roosi”, mille režissöör Margit Lillak on varem eesti vaatajate teadvusesse jõudnud linateosega „Südamering”. Uurime, mis tunne oli elada kaamerasilma all ja missugused dilemmad tekkisid teismelise elust filmi tehes.

Non Grata juhtfiguur Al Paldrok toob intervjuus välja paradoksi, et demokraatlikud riigid võivad rakendada enesepiirangute tõttu rangemat tsensuuri kui autoritaarsed režiimid, ning kritiseerib seda, et teater ja tants on kaaperdanud performance-kunsti mõiste.

1970. ja 1980. aastatel kerkis kohalikku kirjanduspilti kurikuulus olmekirjanduse žanr, üks neid, mida lugejad lugesid, kuid kriitikud põlgasid. Kas Andra Teede ja Kristiina Ehini 2024. aastal ilmunud romaanide puhul võiks olla kohane – või üldse sünnis – rääkida olmekirjanduse elementidest ja kui, siis kas õnnestub hoiduda kunagistest negatiivsetest konnotatsioonidest?