Müürileht

Linnafestivali UIT meeskond otsis välja mõned mõned toredad, jaburad ja loodetavasti fantaasiat käivitavad vanad fotod Tartust ning edastas need erinevatele kirjutajatele.

Nii suurlinna käras ja saginas kui ka kommuunikorteris peab loominguline inimene õppima teistmoodi keskenduma ning muidu ülemäära individualiseeruvas maailmas luuakse kollektiivset kunsti. Komponeerida saab ka metroos ning improvisatsiooniorkestrid dirigenti ei vaja.

11.–14. juulil Saaremaal Illiku laiul toimuv I Land Sound pürgib võimalikult keskkonnasäästliku festivalikogemuse poole, mistõttu on ellu kutsutud projekt nimega I Land Green. Projekti üks eestvedajatest Kadi Aguraijuja tutvustab selle ettevõtmise põhimõtteid lähemalt.

Hiljutist „Suud puhtaks” saadet vaadates sai selgeks, et kliimastreigid on saavutanud juba praegu midagi üliolulist – noored, kes päriselt suudavad ette kujutada teistsugust ühiskonnakorraldust, on saanud platvormi oma elu eest võitlemiseks.

24. mail algusega kell 18:00 toimub Tallinnas, Tartus ja Pärnus koolinoorte algatatud keskkonnaliikumise Fridays For Future kliimamarss. Uurisime meeleavalduste ühelt eestvedajalt, Tallinna Arte Gümnaasiumi 10. klassi õpilaselt Kristin Siililt, mille eest ta seisab.

Tasaarengu pooldajad nõuavad Euroopa poliitikakujundajatele saadetud avalikus pöördumises majanduskasvu asemel heaolule keskendumist, suuremat rikkuse maksustamist ja toodete tõhusust suurendavate ärimudelite toetamist. Müürileht avaldab pöördumise muutmata kujul.

Raul Oreškin meenutab, kuidas lapsena puumajast paneelikasse kolimine teda vanu maja pani armastama

Ajalugu on Telliskivi Loomelinnaku kujundanud lapitud kasukaks, mille kihid laotuvad üksteise otsa alates 19. sajandi üliklassitsistlikust historitsismist kuni säästlikult kõpitsetud nõukogudeaegse modernismini.

Eestis avatakse ja uuendatakse igal aastal kultuurilise otstarbega kinnisvara. Tehastest saavad ülikoolid, aitadest galeriid ja tühjadele maalappidele kerkivad muuseumid. Vaatame, milliseid uusi kohti on kohalikule kultuurikaardile lisandumas.

Gentrifikatsiooni selle algses tähenduses tuleb Eestis omandivormi omapärade tõttu ette harva. Selle asemel näeme Kalamajas ja Karlovas sümboolset väljatõrjumist, mis võib tuua tulevikus kaasa ruumilise segregatsiooni rahvuse või sissetuleku alusel.

Märkimisväärsed sarnasused Kreuzbergi, Telliskivi ja teiste hipsterlike piirkondade trendikohvikute sisekujunduses ei viita globaalsele kujutlusvõime piiratusele, vaid muutustele kodususe mõistes.

Telliskivi Loomelinnaku sünnipäeva puhul heidame pilgu Nõukogude aega, mil alal tegutsenud Kalinini tehas tõi üle liidu kokku insenere ja töölisi eri paigust ja rahvustest. 1970ndate alguses alustas seal oma pea veerandsaja-aastast karjääri ka leedulane Vladas Graužinis, kelle mälestused aitas sellesinase loo tarvis kirja panna tema abikaasa.