Müürileht

„Doctor Who” oli ja on Suurbritannias äärmiselt populaarne seriaal, mida pelgalt ulmeks nimetada oleks liigne lihtsustus. Algselt oli see mõeldud kogu perele – harivad osad ajaloolistest sündmustest või tegelastest ning teadust ja tehnikat populariseerivad lood kosmoses ja ajas rändamisest olid suunatud just lastele. Õpetlik ja rahumeelne pool on sarjast aastate jooksul aga kadunud.

Homme, 3. aprillil algab Brüsselis rahvusvaheline dokumentaalfilmifestival Millenium, mille avafilmiks on valitud Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo „Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha”.

3.–9. aprillil toimub kinos Sõprus kolmandat aastat Ameerika Kultusfilmide Festival Freedom Fries.

Aprillikuu kolmapäevaõhtused dokumentaalfilmilinastused Kumu auditooriumis on pühendatud loodushoiu ja keskkonnateadlikkusega seotud teemadele. Valikus on USA, Suurbritannia, Rootsi, Taani ja Gröönimaa filmid aastatest 2012–2013.

Eesti-Tiibeti Kultuuriselts korraldab kolmest filmiõhtust koosneva sarja, mis räägib tiibeti budismi kokkupuutest ja kohanemisest Lääne ühiskonna ja tänapäeva teadusega. Filmiõhtud toimuvad Tartu loodusmajas (Lille 10) neljapäevadel 27. märtsil, 10. aprillil ja 24. aprillil.

„Yves Saint Laurent” on portree maailma ühest tunnustatumast disainerist, tema traagilisest elust ning kujunemisloost. Samas on see ka väga mitmes mõttes romantiline film. Ühelt poolt räägitakse kahe inimese vahelisest suhtest, mida varjutavad liigne kirglikkus, inimlikud nõrkused ja tunded teiste inimeste vastu. Teisalt on see aga ka lugu armastusest moe ja disaini vastu.

Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festivali friigiprogrammis linastub 2003. aasta mängufilm „Tuba” („The Room”), mis tõusis kiirelt kultusfilmi staatusesse ja mida on sageli tituleeritud ka halbade filmide „Kodanik Kane’iks”.

2012. aasta suvel loodud MTÜ Eesti Dokumentalistide Gild taasavas äsja oma kodulehe dokfilm.ee värskes kujunduses ja uue sisuga.

20. märtsil algab rahvusvaheline Vilniuse filmifestival, mis on üks olulisemaid kinosündmusi Leedus, kutsudes kokku filmisõpru nautima nii kvaliteetset programmi kui rikkalikku üritustekava, töötubasid, näituseid, vastuvõtte ja seminare koolilastele.

Seda on öelnud kunagi Müürilehe intervjuus filmiisa Jaak Lõhmus ja nüüd ka Edith Sepp-Dallas: eesti filmivaldkonna suurim probleem on olnud läbi aegade see, et ei ole suudetud ühtsust säilitada. Filmil on Eestis nõukaaja lõpust saati pidevalt näpud põhjas ja ühtlasi on see muidu nigelas seisus olnud.

Seaduse ees said vähemused USAs valgetega samad õigused juba 1964. aastal ning paljudes osariikides ei ole enam sugugi tegu vähemustega, kohati on just valge nahavärviga inimesed need, keda üha vähemaks jääb. Kinolinal seevastu on endiselt näitlejate rassikooslus rahvastiku tegeliku jaotusega ebakõlas. Viis, kuidas eri rasse filmides kujutatakse, mõjutab suuresti nii seda, kuidas valged teiste rasside esindajaid tajuvad, kui ka vähemusrahvuste minapilti.

Müürileht avaldab Fingleri blogis ilmunud intervjuu andeka eesti filmirežissööri Martti Heldega, kelle lavastatud „Risttuules” on oma kunstivormi mõttes maailmas ainulaadne. 27. märtsist kinosse jõudvale filmile, mida vändati ligi neli aastat, ennustatakse suurt edu mainekatel filmifestivalidel.