
Kultuur

Arvustus: Lund (30 aastat hiljem). Isiklikku ja üldist Tõnu Õnnepalu „Pariisi” teemadel
Tõnu Õnnepalu pani Tiit Pruuli ajajõel purjetama.

Kohtumajast black box’i. Intervjuu Steven-Hristo Evestusega
Miks teha oma karjääri tipus olles kannapööre, miks käia rammestumiseni teatris ja kuidas tuua Narvat ülejäänud Eestile lähemale? Sellest kõigest rääkisime uue teatrijuhi ja endise prokuröriga.

Arvustus: Rakettmees maandub jalgadele
Pööraste kostüümide ning kaasahaaravate lauludega vürtsitatud „Rocketman” jutustab loo Londoni äärelinnast pärit ujeda Reginald Kenneth Dwighti teekonnast muusikamaailma tippu Elton Hercules Johnina, kartmata sealjuures heita rambivalgust ka oma portreteeritava isiklikele madalpunktidele.

Arvustus: Kõige kuulsama eestlase esimene näitus
Tommy Cash ja Rick Owens on mõlemad sündinud 18. novembril ja kui nüüd uskuda, et universum pole kaos, vaid et asjad juhtuvad põhjusega, siis võib öelda, et aja enda maatriksisse on „Süütud ja neetud” juba ammu sisse kirjutatud.

Järelhüüd Nikolai Baturinile
Nikolai Baturin (5. VIII 1936 – 16. V 2019) oli eesti kirjanik Mulgimaalt, taigakütt ja ilmarändur, avarilma asukas…

Nõukogude kino naised: sõjas ja tööl, ühismajandis ja perekonnas
1920ndatest aastatest hakkas aina suuremat rolli nõukogude ideoloogia levitamisel mängima uus kunstivorm – kino. Tootmise ja tsensuuriga seotud teemades oli kino riigi ja parteiga tihedamini seotud kui ükski teine kunstiliik. Seega pakuvad just nõukogude filmid huvitavat ülevaadet riikliku ideoloogia muutumisest ajas.

Arvustus: Nähtav ja nähtamatu kaasaegses tekstiilis
Pärnu Muuseumis on avatud kaks olulist rahvusvahelist tekstiilinäitust.

Arvustus: „Tõe ja õiguse” B-pool
Sellest, mida võiks endast kujutada „maapunk” saab aimu Juhan Jaigi seni avaldamata materjalist koosnevast kogumikust „Tundmata palu”.

Viimane lumi ja tasuta WiFi – eesti räpilüürika evolutsioon 90ndatest tänapäevani
Eesti räpitekstide pendel on kiikunud 90ndatest kuni tänapäevani kord ropemalt, nii et riimides pruugitakse vägijooki ja rikutakse seadust, siis jälle viisakamalt ja kunstipäraselt. Ühiskondlikke lõhesid kombitakse aga pigem suurema furoorita.

Arvustus: Vali teine maiuspala, vali parem tulevik
Doktor Walter Mischel tegi umbes viiskümmend aastat tagasi eksperimendi, kus laste ette asetati neile meeldiv maiuspala ja öeldi, et kui nad suudavad veidike aega kannatada ja seda mitte ära süüa, saavad nad veerandi tunni pärast teise veel.