Müürileht

Veebruari keskel viibib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kutsel Tallinnas silmapaistev popkultuuri ja -muusika uurija ning kirjandusteadlane Gerd Bayer Erlangen-Nürnbergi ülikoolist. Bayeri avalik loeng toimub täna, 16. veebruaril kell 16.15 EMTAs ning käsitleb soolisuse küsimusi muusikafilmis („Sentimentality and Gender in Music Film”).

Juba pea 20 aastat eesti muusikas ilma teinud Paul Ojat ei saa lahterdada küll uue tegija kategooriasse, kuid eelmise aasta lõpul Genkaga kahasse tehtud albumil, mis sõidab just meie seekordse UEB kaanestaari biidi peal, lendab uut energiat sütitavaid sädemeid nagu vana aasta õhtul ilutulestikurakette.

Melomaanid on uued riigimehed! President teab meil muusikast sama palju kui kohalikud hipsterid ja ega tema meeskondki saa vähem sitkest puust olla. Riigipea kantselei ridades võis näha veel umbes aastakese tagasi julgeolekunõunikuna Andres Vosmani ehk DJ Drummie’t – 90ndate keskpaigast alates koos Alari Oravaga Tallinna muusikaelu ja peokultuuri reguleerimises kaasa löönud meest, kelle pea 5000 eksemplarini ulatuv plaadikollektsioon võiks vabalt hapnikku toota.

Haruldase muusika vastu huvi tundmises ei ole midagi erilist. Märkimisväärne missioon on see aga laiema publiku ette tuua. Nagu igas totalitaarses režiimis, jääb NSVLi puhul õhku müstika, mis selle taga tegelikult toimus. Muusik Misha Panfilov hajutab väärarusaamu, kasutades selleks YouTube’i kanalit, mis on pühendatud Nõukogude Liidu heliuniversumile.

12.–15. veebruarini leiab Tallinnas teistkordselt aset rahvusvaheline black metal’i festival Howls of Winter, mis toob klubi Tapper lavale kokku 14 bändi kuuest erinevast riigist.

Kaua aega tagasi, aastatel 2008–2009, toimus Eestis omamoodi stoner-muusika renessanss. Varasemast ajastust oli juba Taak, nüüd tegid ilma Smõuk, Talbot ja Voog, esinedes üritustel stiilis Roheline Planeet või Ganjapäevad. Samasse lainesse kuulub ka Tolmunud Mesipuu ning uue albumi „Tõhus toimeaine kvaliteetne õhtu kahele” väljalaskmisega saab neist automaatselt kõige pikaealisem grupeering nelja eespool mainitu seas.

„Grim Reaperi” ilmumine on muusikamaailmas tähtis sündmus. Kes veel ei tea, siis Panda Bear ehk Noah Lennox on üks bändi Animal Collective asutajaliikmetest ja sellise suurepärase albumi nagu „Person Pitch” autor. Ainuüksi need kaks fakti tõestavad ta geniaalsust ja näitavad tema olulisust viimase kümnendi muusikas.

Ansambel Nite Fields tuleb Austraaliast, kuid päikest nad endaga kaasa ei too – nende looming on kõike muud kui soe. Pigem toovad nad kuulajateni kõledates varjudes pesitseva nukruse, mille nimeks on saanud „Depersonalisation”.

Posh Isolation (PI) on alates 2009. aastast Taanis pesitsev ja alternatiivmuusika rida ajav plaadifirma, mille kataloog ulatub tänaseks enam kui saja väljalaskeni. PI on agar kassetikultuuri edendaja, kuid sekka mahub ka ports vinüüle, sealhulgas mullu augustis ilmunud Mischa Pavlovski debüüt „Kapitel”.

Kirjutan neid ridu põhjarannikult, otse mere äärest. Väljas möllab 2005. aasta jaanuaritormiga võrreldav maru, lained trügivad peaaegu ukse alla ja lõhuvad kallast. Ansamblist 3Pead tuntud Janek Murdi verivärske kauamängiv „Triiviv” paistab sellise ilma taustaks hästi sobivat – ehkki plaati täidavad enamjaolt vaiksemad palad, on see etteaimamatu nagu meri isegi.

Kui ma DVPH uue plaadi käsimüügile jõudsin, oli järjekord juba mitmemeetrine – nõudlus oli suur vaatamata sellele, et albumit ennast polnud võimalik kusagilt varem kuulata. Justkui põrsas kotis, aga usaldus Dragan Volta ja Põhjamaade Hirmu kvaliteedi vastu on fännide seas ilmselgelt suur.

21. veebruaril toimuv 2015. aasta esimene LIIN on pidu, kus tulevik saabub varem ja surub oleviku nurka, ning seekord võetakse teekonnale esmakordselt kaasa klubi Ulme.