Müürileht

Müürileht on Eesti nüüdiskultuuri ja kaasaegseid mõttevoole kajastav väljaanne, mis ilmub igakuiselt tiraažiga 4500 eksemplari.

    Muusika

    TMW kontserdielamus: Eva & Manu

    Enne kontserdile minekut kuulsin NO99 Jazziklubis kedagi üle rahvasumina rääkimas, et ta oli mõned tunnid tagasi käinud soome-prantsuse akustilise folk-rokk duo Eva & Manu kontserdil ning positiivsete emotsioonide tulvast nutma puhkenud. Ei saa just öelda, et see minu juba niigi kõrgeid ootusi veelgi ei kasvatanud.

    Pelbo. Foto: Tallinn Music Week.

    TMW kontserdielamus: Pelbo

    Olles just ülerahvastatud Von Krahlist tulnud, mõjus minu järgmine sihtpunkt – Kanuti Gildi Saal – nagu punase valgusega avar muusikasalong. Kõrsikud lõpetasid ja Norras kastide kaupa plaate müünud Pelbo kolmeliikmeline ansambel sättis end väikesi tehnilisi viperusi ületades paika.

    Wolfredt. Foto: Tallinn Music Week.

    TMW Kontserdielamus: Wolfredt

    Öistest TMW esinejatest Von Krahlis oli Wolfredt üks omapärasemaid. Multiinstrumentalist Margus Voolpriidu sooloprojekti Wolfredti loomingut on võrreldud Sigur Rósi muusikaga. Ilmselgeid sarnasusi võib tõesti leida, kas või postrokilikud rütmid ja poogna kasutamine. Küll aga oli Wolfredti live-esitusel rohkem mune, mis paljastusid eriti kahe viimase loo ajal.

    Avasaxa. Foto: Karoliina Paappa.

    Avasaxa – tantsitav post-rock Tamperest

    Soome kolmik Avasaxa ehitab oma muusika üles põhjamaisele kargusele ja ilule, laenates elemente nii kirillitsast kui gnostitsistlikest ulmeteostest. Tulemiks on seekord tantsuline, kuid siiski tumedal territooriumil tegutsev post-rock. Bändi olemusele heitis pisut valgust bändi üks asutajaliikmetest, Lassi Peltoniemi.

    I Wear* Experiment. Foto: Tallinn Music Week.

    TMW Kontserdielamus: I Wear* Experiment

    Sellest, et Johanna Eenmaal tuleks lisaks foto- ja moeasjadele ka muusika vallas silma peal hoida, sain juba tükk aega tagasi aru. Ja kuuldes juhuslikult umbes nädala eest, et ta laulab nüüd I Wear* Experiment nimelises bändis, oli selge, et TMW raames pean nad kindlasti ära kuulma.

    Argo Vals 2012. aasta Tartu Muusikanädala pressiüritusel. Foto: Kristel Sergo.

    TMW Kontserdielamus: Argo Vals

    Argo Valsi nimi on Eesti muusikaringkondades juba ammu üsnagi kultusestaatusesse tõusnud, sest palju sa ikka neid leiad, kes on jõudnud 20ndates eluaastates juba pingviinide paraadile helisid kujundada, telesaadetele soundtrack'e luua ning mitme eduka bändiga lavalaudasid kulutada.

    TMW kontserdielamus: Kali Briis

    Tallinn Music Week’i esimesele festivalipäevale pani punkti Kali Briisi esimene täiskoosseisulise bändiga üles astumine, mis ilma igasuguste liialdusteta, ületas ilmselt nii mõnegi Kali Briisi juba varasemagi fänni kõige märjema unenäo.

    TOP 10: Martin Jõela

    Lisaks kontsertidele, töötubadele, seminaridele ja restoranidele on TMW-l sel aastal kavas põnev „vestlusring” ehk „TMW Talks”. Avatakse tuuril olevate bändide telgitaguseid, räägitakse heli ja filmi kooslusest ning loomulikult ka disainist ja äppidest. Üks põnevamaid teemasid on kindlasti Välis-Eesti vinüüli kirju maailm. Martin Jõela valis välja kümme Välis-Eesti vinüülplaati, mida elu jooksul peab kuulama.

    Plaadiarvustus: Zebra Island – Saturnine (I Love You Records, 2013)

    I Love You Records, 2013

    Ma mäletan väga selgelt, kus ja millal ma kuulsin esimest korda Zebra Islandit. 2011. aastal olin mõned päevad enne jõule õhtul hilja kontoris istumas, sest tähtajad olid kukkumas. Väsinud ja juhe koos, otsustasin teha pausi ja otsida netist ühe hea loo kuulamiseks. Keegi oli just jaganud mingi uue eesti bändi lugu „Falling Through” ja mõtlesin korraks kuulata. Ja siis ma kuulasin seda vähemalt kümme korda järjest ja ei saanud üldse aru, kes nad on ja kust nad välja ilmusid ja kuidas see nii hea on.

    Plaadiarvustus: Mart Avi – After Hours (Porridge Bullet, 2013)

    Porridge Bullet, 2013

    Hüpnagoogia/hauntoloogia on ehk juba eilse-üleeilse päeva moesõnad, aga ega siis otsekui unenäost väljasopistunud muusika lõppenud pole. „After Hoursit” võiks pidada kontseptalbumiks, millel ületunnitööst kurnatud rööprapsija kuulmekilede vahel avanevad vana Euroopa escherlikult moonutatud lossikoridorid, kus kummitavad kõhetud krahvid, kel sajandite saladused ja suguvõsa intriigid slepiks järel.