Müürileht

Nutiajastul on kiusamine kolinud osalt võrku, kuid põhjused, toimepanijad ja sekkumisviisid on jäänud samaks. Seejuures ei küsi küberkiusamine sugu ega vanust.

Facebook ja Instagram on Z-põlvkonna jaoks kodused keskkonnad, kus suheldes ja sisu jagades läheb mõnikord kaduma ka teismeliste pärismina. Tagajärjeks on depressioon, meeleoluhäired ja katkine minapilt.

Küberruumis toimuv pidev ideede, sümbolite ja tekstide remiksimine ehk kultuuriline kannibalism tekitab oma võitjad ja kaotajad. Z-generatsiooni kui digiühiskonna pärismaalasi vaadatakse sestap kord ihalevalt, kord põlastusega.

Neil on Elu24-s ja Delfis oma tag’id, tuhanded pisikesed fännid tunnevad nad tänavatel ära ja tahavad autogramme, nad on uue kooli arvamusliidrid, neid kuulatakse ja jäljendatakse, aga neil ka on, mida öelda.

Z-generatsiooni omavaheline kommunikatsioon on järjest visuaalsem. Nende suhtluskeele üks põhiühik on meem, mille jagamine, loomine ja lahtikodeerimine pakub olevikuhetke täitvat naudingut.

Z-generatsiooni numbris teeme juttu nähtusest, millele Y- ja X-generatsioonil on tihti küllap lihtne üleolevalt vaadata ja mida marginaalseks hinnata. Ometi on eestigi youtuber’ite populaarsus just praegu tõusuteel.

Järk-järgult on tehnoloogia pakkumas paremat kasutajakogemust lähedusvajaduse ja seksuaalsuse rahuldamiseks kui oma soovide ning iseärasustega lihast ja luust partner. Milliseks kujunevad armastus, suhted ja seks tulevikus?

Maailmas, kus restorani külastamise etiketi juurde kuulub lauale toodud salati mitte vähem kui professionaalsel tasemel pildistamine ning ühistranspordis on soovituslik pilk pigem viisakalt ekraanile naelutada, kipub võrgust väljaspool kulgev elu üha üksildasemaks.

„Kuidas elu nii on?” küsis toimetaja mu käest. „Millest sa ilma jääd, mida su elus seetõttu rohkem on, kui sind Facebookis ei ole?”

Alustades kandilise ekraani türanniast ja kaadrisagedusest ning lõpetades pikslisuhtega on digitaalse modelleerimise kaudu tekkinud standardid üks viis kaubastada erinevates meediakanalites levitatavaid harjumuspäraseid tooteid. Kuid mis on juba kord selge kuju võtnud, seda on üha raskem kujutada ette teistsugusena.

Eesti e-riigi visionääridel pöörastest ideedest puudust pole. e-Residentsuse programmile lisaks arutatakse tõsiselt krüptoraha kasutusele võtmist. Mis see on? Kas minna õhinaga kaasa? Otsime vastuseid.

Geimeeste lantimisharjumused seisust ei küsi, tuues suurlinnas ühise eesmärgi nimel kokku saksa investeerimispankuri ja süüria põgeniku, ent harva areneb kohtumine vaid seksist kaugemale.