Müürileht

Eestis on alaealiste seksuaalse ärakasutamise juhtumite arv tõusnud ning registreeritud kuritegudest on üha rohkem kodumaiseid kui rahvusvahelisi.

Londoni ööelus valitseb nokk kinni ja saba lahti olukord. Klubides narkokultuuri tagajärgede leevendamiseks appi võetud meetmed tagavad küll suurema turvalisuse, kuid tõstavad hindu ning viivad rahva väljastpoolt kogemusi otsima.

Öölinnapea ametikoht võiks olla üks samm edasi ööelu demoniseerimise vähendamise suunas, kuid uhkest nimest hoolimata ei kaasne selle tööga ainult pidu ja pillerkaar.

Tartu ööelu ümarlaud tõi kokku ürituste korraldajad, et otsida võimalusi alternatiivkultuuri efektiivsemaks majandamiseks ja arutada selle kitsaskohtade üle.

Natalie Mets kirjutab ööelu korraldajatest, kelle ülesandeks on vaba ja turvalise keskkonna loomine inimestele, kelle jaoks pidu on püha energiaga aeg ja koht; üks väheseid momente, mil on võimalik end vabalt tunda ning oma eksistentsi pidev õigustamine korraks pausile panna.

Eilsel Tartu2024 visioonipäeval ERM-is otsiti Tartu ja Lõuna-Eesti mojo’t. Sel ajal, kui laval räägiti Tartust kui Euroopa üliõpilaspealinnast, väikeste raamatupoodide hääbumisest ning uuest muutuste narratiivist, käis Müürileht publiku seas uurimas, milline võiks Tartu olla aastal 2024.

Olukorras, kus turureeglid ohjavad peaaegu kogu meie ärkvel oldud aega, võib magamine olla kõige radikaalsem asi, mida teha.

Müürilehe mainumbris oleme võtnud vaatluse alla öö selle mitme erineva tahuga ning sealjuures ka pahapoisiks peetava „klubikultuuri”, mille rolli ei saa noore kultuurivälja arengus alahinnata.

Meie seast on lahkunud Onu Bella, kodanikunimega Igor Maasik (19.09.1961–01.05.2018), legendaarne laulja ja meelelahutaja.

RSRi veerus kirjutavad Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi liikmed olulistest teemadest rahvusvahelisel tasandil. Seekord tuleb juttu Saudi Araabia noore ja reformimeelse kroonprintsi tegemistest, mille eesmärk on pakkuda noortele saudidele visiooni tulevikku vaatavast riigist.

Eesti poliitikakujundajad pöörduvad noorte poole reeglina siis, kui teemaks on mängu- või spordiväljakud, kuid isegi neil kordadel saavad heterogeense grupi nimel kaasa rääkida vaid kõige aktiivsemad.

Nutiajastul on kiusamine kolinud osalt võrku, kuid põhjused, toimepanijad ja sekkumisviisid on jäänud samaks. Seejuures ei küsi küberkiusamine sugu ega vanust.