Müürileht

Müürileht on Eesti nüüdiskultuuri ja kaasaegseid mõttevoole kajastav väljaanne, mis ilmub igakuiselt tiraažiga 4500 eksemplari.

    Sotsiaalia

    Helen Tammemäe. Foto: Renee Altrov

    Juhtkiri: vaikimine kuld

    Viimasel ajal on mul tihti tunne, et mul ei ole vaja enam midagi öelda. Kui saad ühtäkki aru, et ise on võimalik otsustada selle üle, kas millegi pärast südant valutada või jätta see tegemata, siis avastadki, et sul ei ole ühtegi probleemi, mida lahata. Pole tahtmist millegi üle vaielda, pole huvi millegi eest ega vastu võidelda.

    Värskes Müürilehes: intervjuu Indrek Kaselaga

    Seoses 60 aasta möödumisega sellest, kui märtsipommitamises hävinud hoonete asemele kerkis Sõpruse kinomaja, võtsime ette jutuajamise Sõpruse kino ja teiste kultuuriprojektide rahastaja ja inspireeriva teenäitajana panustanud Indrek Kaselaga, kes üritab juhtida oma MTÜsid, nagu need oleksid äriühingud, ja oma äriühinguid, nagu need oleksid vabatahtlikud kodanikuühendused.

    Ööülikool. Viivi Luik „Vale mitu olekut”

    Luuletaja ja kirjanik Viivi Luik kõneleb oma Ööülikooli loengus mitmepalgelisest valest tänapäeva ühiskonnas: „„Kui tahad maailmas selgusele jõuda, õpi tundma iseennast,” ütlevad kõik, kes inimesest midagi teavad. Samad sõnad võib ka pea peale pöörata ja võib öelda: „Kui tahad iseendas selgusele jõuda, õpi tundma maailma.””

    Riskiühiskonnast superriskiühiskonda

    Iga uus teadmine toob endaga kaasa aina laieneva silmapiiri sellest, mida me veel ei tea, ning teadmatusest sünnivad üha suuremad riskid – võimalikud mustad stsenaariumid, mille ärahoidmiseks tuleb teha ettenägelikke samme.

    Võitlused mustvalgel tandril

    Linnaplaneeringuliselt on favela’d isetekkelised planeerimata asumid, mis kerkisid tihtipeale sinna, kuhu jõukam elanikkond ei tahtnud elama asuda (küngastele ja järskudele nõlvadele). Hoolimata sellest, et 98% favela’de elanikest ei tegele narkoäriga, on need siiani valdavalt negatiivse imagoga, peavoolumeedia kaudu stigmatiseeritud kogukonnad, kus elab ligi veerand Rio elanikkonnast.

    Eesti uimastipoliitika takerdub võhiklikkusse

    Kohmakas globaalne keelupoliitika näitab märke omaenda raskuse all kokkukukkumisest ning kui Eesti julgeks progressiivsemate riikide näitel üle vaadata oma senise uimastipoliitika, võiks ka siinsel murettekitaval statistikal olla lootust paraneda.

    Neoonmust imeb Eesti seltsielu endasse

    Trendiajakiri Neoonmust tuli selleks, et jääda. Paradoksaalselt 100% öko ja mustvalge uus väljaanne fetišeerib tippglamuuri ja lehetegijad kaebavad, et Eesti seltskonnaajakirjanduses on jäänud piinlikult varju paljud säravad inimesed, kes vääriksid märgatavalt rohkem tähelepanu ja glitter’it.

    Helen Tammemäe. Foto: Renee Altrov

    Juhtkiri: edukultuse varjupool

    Meie riiki, kultuuri ja iseseisvust ei ohusta niivõrd mõni siiasattunud asüülipõgenik või siin pere loov väljamaalasest valdkonnaspetsialist, homoseksuaal või vene keelt emakeelena kõnelev eestlane, vaid peaasjalikult need, kes ei oska maailma ja endast erinevate inimestega tervemõistuslikult suhestuda – seda hoolimata nende nahavärvist, usulisest kuuluvusest, rahvusest või seksuaalsest orientatsioonist.