Müürileht

Olla transsooline Eestis tähendab väga paksu naha kasvatamist. Mina pole sellega veel korralikult hakkama saanud. Ma loodan, et transinimeste tulevik Eestis on helge, kuid kardan, et oma eluajal ma seda ei näe. Aga mu eesmärk pole jätta muljet, et kõik on kohutavalt raske ja kurb. Lihtsalt ütleme nii, et tegemist on intense level gameplay’ga.

Geimeeste lantimisharjumused seisust ei küsi, tuues suurlinnas ühise eesmärgi nimel kokku saksa investeerimispankuri ja süüria põgeniku, ent harva areneb kohtumine vaid seksist kaugemale.

M-põlvkond on veendunud, et teadus on islamitsivilisatsiooni sügavalt juurdunud ja leiab, et haridus, usk ja tänapäeva uuendused on ühildatavad, kirjutab Hille Hanso Sirbis.

Drag-kultuur kannab küsimuse kõrval seksuaalsusest ja soost ka selget meelelahutuslikku eesmärki. Seda, miks vaadata drag-show’sid ja mis eristab neid teistest vaatemängudest, käsitleb kirjandusteadlane ja barokiuurija Kaisa Maria Ling.

Abiturient Liza Langa kirjutab oma elust, kus tuleb aeg-ajalt inimestele selgitada, et ta ei ole ei tüdruk ega poiss, vaid lihtsalt inimene.

„Kas sa tahad orgiale minna?” küsis sõber, kui Berliini pornofilmifestivali lõpupeol arutasime, mida edasi teha. Väga ei tahtnud, sest ma poleks ennast seal ilmselt mugavalt tundnud. Õieti ei olnud ma enam aga üldse kindel, mida ma tahtma ja kes olema peaksin, sest selleks hetkeks olin veetnud terve nädala festivalil eri sorti seksifilme vaadates ja seda koos seltskonnaga, kus peaaegu kõik olid vastavates filmides mänginud.

Eesti ainus feministlik festival Ladyfest Tallinn toimub 8.–12. märtsil juba seitsmendat korda! Tegemist on omaalgatusliku festivaliga, mida veavad vabatahtlikud ning mille eesmärgiks on tuua kokku inimesed, keda huvitab feminism, inimõigused, vähemuste hääled ja aktivistlik isetegemise rõõm.

Okupatsioonide Muuseumis avatakse homme näitus „I’m So Angry (I Made a Sign)”, mis kõneleb protestijatest ja revolutsionääridest. Inimestest, kes on vihased.

Suur osa meie ühiskondlikest tabudest ja arvamustest seksi ja pereplaneerimise ümber pärinevad ideoloogilistest käskudest-keeldudest Nõukogude Liidus.

Vabamu uue ekspositsiooni väljatöötamises osalevad Merilin Piipuu, Aro Velmet ja Uku Lember arutlevad kannatusnarratiivi eksklusiivsuse ja okupatsiooni tähenduse üle muutuvas ajas, mõtestavad Ida-Euroopa enesekuvandit ja pakuvad välja viisi, kuidas nõukogude pärandiga positiivsemalt suhestuda.

Ehk võiks Eesti kauaotsitud eripära avalduda just Ida-Euroopa kontekstis, loobudes Läänega sarnanemise soovist ning seisnedes oma ajaloo dekoloniseerimises, solidaarsuses teiste idaeurooplaste ja endise Kolmanda Maailmaga.

Kummastaval kombel on lähiajaloos suurriikide ikke all kannatanud idaeurooplased need, kes süüdistavad ohvreid tavaliselt kõige enam, nähes perevägivalla taga näägutamist ja vägistamise põhjusena miniseelikuid.