Müürileht

Nüüdiskultuuri häälekandja

    Zen

    Aega, andke aega

    Tõnis Vilu, kes pärjati selleaastasel emakeelepäeval Eesti Kirjandusmuuseumis Gustav Suitsu luulepreemiaga, pidas auhinna üleandmisel kõne vaimse tervise turgutamise tingimustest.

    Esoteerikapuhangute vältimine nende ennetamise teel

    Ratsionaalsust väärtustavas maailmas on esoteerika ja sellele vastandumine lörtsinud ära ka meditatsiooniharjutuste väärtuse. Sellegipoolest sobib mediteerimine tõsiseltvõetava tehnikana ka teadmistepõhisesse ühiskonda. Pealegi on väga tõenäoline, et salongikõlbulikuks saades lahendab see ühtlasi ka häda esoteerika pärast.

    Aeglusest. Isiklikult

    Teadlikult oma igapäevahoogu ohjates on võimalik elada nii, et aeg ei kulu niisama, vaid täitub tähenduslikkusega.

    Sopalsist Allahini ja tagasi

    Müürilehe ja ;paranoia kirjastuse koostööveerus räägib seekord ;paranoia arhimaag, kirjanik ja 1970ndate eesti hipi-underground’i keskne kuju Vladimir Wiedemann aknapesuvahendi Sopals hingamise ja nullenergia seostest.

    Vormides hirmu

    Maikuus Vabal Laval etendunud „Vormides hirmu" paneb mõtlema hirmu põhjustest ja ärevuse pärinemisest. Mida ma kardan ja miks? Tundeid ei ole võimalik kuidagi vaigistada ega lõputult alla suruda. Ent neid on võimalik jälgida ja neid aktsepteerida ning siis teadlikult otsustada, millistest emotsioonidest oma otsustes juhindume.

    Üksinda või üksikuna? Selles on küsimus

    Sõnad „üksindus” ja „üksinda” ei ole sünonüümid, küll aga omistatakse neile tihti sarnane tähendus. Kuigi sotsiaalsete olenditena tunneme vajadust teiste inimeste olemasolu järele, saab mõttemustreid muutes avastada iseolemise võimalikkuse ja võlud.

    Normaalsus ei ole see, millele oma elu üles ehitada

    State of Zoe laulja ja muusik Anneliis Kits kirjeldab depressiooni klaaskasti metafoori kaudu: „Näen kõike seda, mis toimub, aga ei ulatu nende asjadeni. Ja siis ühel hetkel eelmisel aastal tundsin füüsiliselt, kuidas sellest klaaskastist lõpuks välja sain. Nüüd tunnen, et saan varem vaadeldud asju katsuda ja nuusutada ja armastada ja tunda ning kogeda, mis emotsioone nad lähedalt, mitte distantsilt, tekitavad,” räägib Anneliis siiras ja avaras intervjuus.

    Ööülikool. Endel Talvik, Aro Velmet ja Paavo Piik „Hingehaigustest”

    Hinge- ja vaimuhaigustest rääkisid Ööülikoolis psühhoanalüütik Endel Talvik, kultuuriajaloolane Aro Velmet ja Tallinna Linnateatri dramaturg-lavastaja Paavo Piik. Loeng põhineb Mari-Liis Lille ja Paavo Piigi lavastusel „Harakale haigus...”, kus noored inimesed said võimaluse rääkida iseenda lugusid.

    Ööülikool. Ivar Tröner „Jungi vaimsed maailmad”

    Filosoof Ivar Tröner räägib oma Ööülikooli loengus Carl Gustav Jungi kujunemisest ja teoreetilisest raamistikust, mida mõtleja kogu oma elu kasutas. „Jungi kohta võib öelda, et ta lõi terve elu üht suurt narratiivi, mida võib nimetada hinge- või lausa maailmakaardiks.”