Müürileht

Müürilehe tulevikunumbris luuletab Mirjam Parve homsest päevast.

Ajal, mil meie emotsioonid ja elud on salvestatud nutitelefonidesse ja sülearvutitesse, muusikat esitavad hologrammid ja seda loob inimeste kõrval tehisintellekt, räägime muusiku ja kontserdikorraldaja Aivar Tõnsoga heliloome olevikust ja tulevikust.

Andris Feldmanise debüütromaan kirjeldab ülejärgmist sajandit, kus nii lihtsamaid kui ka suuremaid vastutusrikkaid töid teevad robotid ning inimliigil on ajaviitesporti, kulinaariat ja pidutsemist harrastades elutahe kaotsi läinud.

Täna kogunesid kodanikud majandus- ja kommunikatsiooniminiteeriumi ette, et protestida Rail Balticu raudteeliini kavandamise ja rajamise vastu.

Reedel, 27. jaanuaril saab seada sammud südalinna põrandaalusesse tantsuklubisse Lekker, kus lööb oma DJ-setiga laineid Kanada heatujulise tantsumuusika leibeli Mood Hut pikaaegne sümbol Hashman Deejay ning kohalikud ässad Wick Blaze ja Karro Seem.

Eesti Kinoliidul täitub 2017. aastal 55 tegutsemisaastat. Järjepidevalt on kantud endas kodumaise filmikunsti edendamise ja rahvusliku filmikultuuri säilitamise vaimu. Kuna on loomulik, et poole sajandi jooksul muutuvad ühiskondlikud väärtused ja normid, võib järgnevast manifestist lugeda Kinoliidu sihte edaspidiseks.

Eesti filmimaastikku painav krooniline raha- ja kogemustenappus võib lähiaastatel unustusehõlma vajuda. Koplisse kerkiv filmilinnak on oma potentsiaalilt suuteline mõjutama märkimisväärselt isegi Eesti majanduse arengukõverat.

Täna, 26. jaanuaril tähistatakse Vaal galeriis Angela Maasalu performatiivse näituseprojekti „Kodu II” lõppfaasi sarikapeoga, kus kunstnikuga vestleb Kaido Ole ning soolaleivapeo puhul pakutakse viina ja kiluvõileibu.

Loeng unenägemisest ja alateadvusest täiendab 26. jaanuaril kell 18 Kumus Paul Delvaux’ näitust „Unest ärkaja”. Unenägude müsteeriumit ei ole teadupoolest siiani täielikult lahendatud, ehkki mõni vastus mõnele küsimusele on juba leitud. Müsteeriumi lahtimuukimisel on kutsutud abiks Unimed Unekeskuse psühholoog ja unenõustaja Krista Peet.

Aasta 2016, mis tõi endaga Brexiti, Donald Trumpi valimisvõidu ning äärepealt ka esimese paremäärmusliku riigipea sõjajärgses Euroopas, on pannud paljud arvama, et senine poliitiline establishment on end lootusetult maha mänginud. Sellegipoolest on nõndanimetatud peavoolupoliitikutel võimalus end uuesti kehtestada, kuid see sõltub üksnes neist endist.

Sõpruses ja Artises linastuvad tänasest kuni pühapäevani nii esmakordselt publiku ette jõudvad kui juba teistel rahvusvahelistel festivalidel auhindu saanud dokumentaalfilmid inimestest ja kultuuridest USAst Tšetšeeniani.

Kui vanemad kunstnikud on teinud kunsti hästi, julgenud otsida ja kõhelda ning ajanud ausalt oma imelikke asju, siis pean seda legendaarseks. Ojaver on legend, kirjutab Mihkel Ilus Sirbis.