Müürileht

...Peeter Laurits võrdles ühes Vikerraadio päevakommentaaris isolatsiooni võluvalt nukkumisega: „Lõpuks ometi on meil ühiskonnana aega...

...Peeter Laurits on kunstnik, kes on rikastanud fotograafilisi väljendusvahendeid ja avardanud foto rolli Eesti kultuuriruumis....

...Peeter Lauritsa „Mullatoidu restorani” seeria on kindlasti 21. sajandi alguse üks olulisimaid kunstilisi tervikuid Eestis....

Täna, 2. mail kell 19.30 alustab veebi vahendusel uus audiovisuaalne muusikakanal +372. Esimesel ülekandel astub üles DJ, produtsent ja raadiosaatejuht Bisweed, kelle DJ-sett kulgeb päikeseloojangu saatel Tallinna vanalinna katusel. Lisaks alustab õhtut üllatusesineja.

...Peeter Lauritsa, Kadri-Liis Rääki ja Andres Lõo ühine performatiivne loeng „Kunst antropotseenis / Mammutivile”, elektroonikat...

...Peeter Laurits (kunstnik): Sirbi kaaperdamiskatse 2013. aastal ei tundunud mitte tsensuuri ilminguna, vaid toona jõupositsioonil...

...Peeter Lauritsa näitust „Coming Soon – utoopiline eelmäng”, proovib neid kahte poolt kokku segada. Teekond...

Vaal Galeriis on 27. oktoobrini avatud Andres Lõo ja Peeter Lauritsa hübriidne näitus „Coming Soon – utoopiline eelmäng”, mis koondab endas fotoseeriaid, muusikat, helikunsti, videoid ja installatsioone ning käsitleb ühisteadvust ja inimese võrgustumist teiste eluvormidega.

Vaal galeriis võib Peeter Lauritsa kureeritud näitusel „Surnu suusad. Kuidas seletada metsa digitaalsetele jänestele” näha teoseid ehtekunstist videoinstallatsioonideni. Erinäolised kunstnikud moodustavad huvitava võrgustiku, kusjuures enamik töid on valminud just selle näituse jaoks.

Kolmapäeval, 27. septembril algusega kell 18 toimub Tallinna Kirjanike majas õhtu „Valge on kõik värvid", kus oma lemmikautoreid loevad ette Doris Kareva, Kätlin Kaldmaa, Kai Aareleid, Merit Kask, Hanneleele Kaldmaa ja Piibe Kolka ning mõttepause saadab Liisu Siimeri bassimuusika.

...Peeter Laurits. Tasub otsida hästivarustatud raamatupoodidest.

Mare Tralla meenutab Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse uudiskirjas, kuidas sai temast feminist 1990ndate Eestis, mil enamik eestlasi rühkis neoliberalistliku ameerika unelma poole ning enda feminismiga sidumine tähendas põlu alla minekut.