Müürileht

Sõltumatu Tantsu Laval esietendus Inga Saluranna ja Henrik Kaljujärve digitaalse unenäona mõjuv lavastus „All tomorrow’s parties”. Jutustuse etendamise asemel on pigem tegu audiovisuaalse ruumilise nähtuse või seisunditeatriga, millest on võimalik aru saada ainult aistingulisel tasandil.

Äsja möödunud kümnenditel Pärnus lokanud kunstiavangardist koostatud raamatu „Plahvatus Pärnus” mahukas arhiiviosa näitab ilmekalt, kui osavalt kunstnikud avalikkusega manipuleerisid ning kuidas kunsti mõju ulatus galeriiseinte vahelt väljapoole.

Vaal galeriis on avatud näitus „Ära ole see, kes sa oled, ole ilus!”, mis tegeleb naiste ja meeste meediakuvandi ning soosuhetega. „Feminism on moes!” rõõmustas kuraator Rebeka Põldsam avakõnes.

Pornorevolutsioon on alanud ning selle eestvedajaks ei ole keegi muu kui feministid, kes on olemasoleva kahtlase kraami kirumise asemel ise kaamera haaranud ja hakanud tegema paremat pornot, mis pakub naudingut nii kehale kui ka vaimule.

Erika Lust on üks tuntumaid nüüdisaja filmitegijaid, keda erootilise kino austajad tunnevad. Tema produktsioonifirma Barcelonas teeb vaatajate saadetud fantaasialugude põhjal lühifilme, kus näidatakse seksi kõigi osapoolte jaoks mõnusa toiminguna, mida pole piinlik vaadata.

Müürileht käis Berliinis usutlemas sealseid alternatiivse porno tegijaid, et teada saada, mis on feministlik porno, ning sattus nii staarrežissööri Erika Lusti kui nišifilmitegija Marit Östbergi seanssidele. Feministlik porno tähendab seksi inimlikkuse mõistmist.

Istusime Kinoteatri liikmete Henrik Kalmeti ja Paul Piigiga Linnateatri kõhus maha täpselt nädal enne Kalmeti soololavastuse „A Festival Piece ehk meeleheitlik katse pälvida festivalikutse” esietendust Kanuti Gildi saalis, kus Piik on dramaturgi rollis, ning rääkisime sellest, mis on etenduskunst.

Laupäeval esitleti Kultuurikatla korstnas kaasaegse kunsti ajakirja / kunstiprojekti Uus Number, mis on tunamullu 6-kiloses betoonkarbis välja tulnud tekstikogumiku Uus Materjal värske järg.

Kapitalistlikust mentaliteedist kantud industriaalühiskonna ja poliitiliste jõudude aeg on ümber saanud. Kliimakatastroof, sotsiaalsed pinged ning suutmatus ja soovimatus neid lahendada on märk sellest, et muutuma peab kogu senine mõtteviis. Parem maailm on võimalik.

Möödunud laupäeval, 12. detsembril võtsid Pariisi COP21 kliimakonverentsile kohale tulnud 196 riigi esindajad vastu leppe, kus seatakse ülemaailmseks kliimasoojenemise piiriks 1,5 °C võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga. Samal ajal organiseerisid aktivistid meeleavaldusi, mis näitasid enneolematut solidaarsust rahvusvaheliste keskkonnaorganisatsioonide vahel.

Täna, 12. detsembril kell 12 kogunevad tuhanded inimesed Pariisis kokkulepitud, ent võimudele teadmata kohas tänavatele, et mälestada kliimamuutuste tõttu hukkunud inimesi ning protestida riikide ja korporatsioonide keskkonda kahjustava tegevuse vastu.

Piret Karro vahereportaaž eelmisest nädalast teel olnud Kliimabussist. Läbitud on kogu Ida-Euroopa ja Saksamaa vahepeatustega tuulepargis, hüdroelektri- ja tuumajaamades, pruunsöekaevandustes ja veetõkete juures.