Müürileht

Täna, 24. jaanuaril kell 19 esitletakse ARSi majas Rundumi projektiruumis Merilin Talumaa ja Annika Tootsi koostatud ning Kristina Õlleku fotodega varustatud intervjuuraamatut „Kunstnike ruumid. 16 stuudiovisiiti”.

Pärnus asuvas Avangard Galeriis on 10. veebruarini avatud Eesti kunsti geomeetrilis-sümbolistliku koolkonna ellukutsuja ja juhtfiguuri Tõnis Vindi näitus 1970.-1990. aastatel loodud graafika ja plakatikunstiga.

Reedel, 20. jaanuaril kell 18 avatakse EKA Galeriis Norman Orro isikunäitus „Down to Earth”/ „Tagasi Maale”.

„Black Mirrorist” on saanud meiegi vaatajate seas kultussari ning mitmed selles esitatud tulevikuvisioonid on osutunud otsesel või kaudsemal moel prohvetlikeks. Segunevad päris ja fiktsionaalne, päris ja virtuaalne ning vaataja jäetakse tihti häiritult hambaid kiristama.

„Kapriisid II” ehk Henri Hütt ja Mihkel Ilus kohtuvad taas, sest viimastest „Kapriisidest” on loetud päevade pärast möödas juba seitse aastat.

Vaal Galeriis on 11. jaanuarist kuni 4. veebruarini avatud Angela Maasalu näitus „Kodu II”. Tegemist on performatiivse näituseprojektiga, mis, nagu viitab pealkirigi, võtab fookusesse isikliku ruumi, millele lisandub suhestumine institutsionaalse valge kuubiga ning küsimus oma karjääri alguses oleva noore kunstniku enesekehtestamise võimalustest.

Täna, 13. jaanuaril Tartmusis avatav koomiksinäitus „Hall tsoon” tutvustab avangardseimaid suundumusi eesti nüüdisaegses koomiksiloomingus.

Homme, 12. jaanuaril kell 17:30 annab ajaloolane Karin Veski Adamson-Ericu muuseumis näitusel „Juhan Kuus. Inimlikkuse mõõt. 45 aastat dokumentaalfotograafiat Lõuna Aafrikas" loengu mustanahaliste representatsioonist reklaaminduses sõdadevahelisel perioodil ning analüüsib loodud kuvandite elujõulisust tänapäeval ja nende seoseid kolonialismiga.

Täna, 5. jaanuaril kell 18 vestleb Sten Ojavee EKA galeriis tekstiilikunstniku Laiviga tema isikunäitusel „Infinite mind caged in practical possibilities”/ „Piiratud piiritus”.

Karl Saks mängib lavastuses „Seisund ja disain” nii asitõendite kui ka kehamälust tulevate tunglevate liikumistega läbi kafkalikku kohtuprotsessi.

Ehe ei ole pelgalt lihvitud kivi meie südame lähedal. „Ehe võib olla inimelu pühitsus,” ütleb ehtekunstnik Kadri Mälk, kes räägib Urmas Lüüsile suhetest oma töödega ning sellest, kuidas ta kive kui armsamaid valib ja vastvalminud ehetega isegi unne heidab.

Müürilehe detsembrinumbris luuletab Ingel Undusk hetke igaviku tajumisest.