
Sotsiaalia

Talveune geopoliitika. Kliimasõjad on juba alanud
Kirjanik ja akadeemik McKenzie Wark kirjutab Berliini beinnaali kataloogis ja KKEKi uudiskirjas sellest, et kliima on hakanud muutuma kiiremini kui ajalugu ning selle asemel, et keskkonnamuutuste eest modernsetesse punkritesse peituda, peaksime leidma viise, kuidas säilitada ja taastada oma planeedi elukõlblikkust.

Tallinna eesti-vene keelegrupp otsib eesti keele kõnelejaid
Esmaspäeviti koguneb kultuuriklubi Kelmi baaris tasuta, kõigile avatud keelegrupp, kus saab kümmelda nii eesti, vene kui inglise keeles, olenevalt kohaletulnud inimestest ning nende keeleõppesoovist. Õppimine toimub vabas vormis, juuakse koos teed ja räägitakse juttu, õppides ning õpetades nii vastastikku üksteisele keelt.

Veritasu iiri moodi – narkokartell, mille heaks töötas Imre Arakas
Sel nädalal Iirimaal Dublinis vahistatud Imre Arakas oli väidetavalt palgatud Iirimaa narkokartelli Kinahan poolt, kelle sihtmärgiks oli rivaalitseva Hutchi jõugu liige James Gately. Mis põhjusel on süttinud gängisõda, mille ohvriks on praeguseks langenud juba 11 inimest?

Libateadus võltstõe ajastul
Tartu Ülikooli sotsioloogia eriala doktorandid Eveliis Padar ja Häli Tarum kritiseerivad MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi hiljutist pressiteadet, et samasooliste suhteid ei pea enamus Eesti kodanikest mitte kunagi õigustatuks, öeldes, et uuring on läbi viidud ebateaduslikel alustel.

Kuidas minust sai feminist
Mare Tralla meenutab Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse uudiskirjas, kuidas sai temast feminist 1990ndate Eestis, mil enamik eestlasi rühkis neoliberalistliku ameerika unelma poole ning enda feminismiga sidumine tähendas põlu alla minekut.

Maaja 2.0 (53 munni on piir)
Maaja peatoimetaja suhtumisest Euroopa Liitu ja Angela Merkelisse tehti hiljuti juttu juba Eesti Ekspressis. Tuudur-Jaan Rekkor aga vaatleb küsimust Maaja ideoloogiast veelgi laiemalt, ära on toodud mahlakaid tekstikohti Maaja veergudelt, selle peatoimetaja meilidest ning ka prokuratuuri hinnangutest.

Vestlusringid põgenike poliitilisest aktiveerumisest ning kunsti vaatenurgast migratsioonile
Sel reedel, 31. märtsil toimub Ülase12s paneeldiskussioon põgenike poliitilisest organiseerumisest ja solidaarsusaktivismist ning järgmisel päeval, 1. aprillil räägitakse Kraamis vaatenurkadest migratsioonile kunstis ja aktivismis.

Õnnelik on seksikas
Brasiilia karnevalid on igal aastal toimuvad pidustused, mil kogu riik on haaratud pooleteise kuu pikkusesse tantsu- ja trallirohkesse karnevalilumma. Mis on sambakirg? Mis teeb selle nii ahvatlevaks eurooplastele ja kuidas näiteks eestlane seda mõistab? Kumb on siiski karnevalil olulisem – kas keha või selle kunst?

Tartus alustab lugemisrühm soouuringutest taasiseseisvunud Eestis
Sel kevadel on Tartus võimalus osaleda lugemisrühmas, mille fookuses on soouuringud kohalikus postovetlikus ühiskonnas. Järgmine kogunemine toimub sel pühapäeval, 26. märtsil kell 18 aadressil Jakobi 2-337 ning lugemisele võetakse Anu Naruski artikkel „Eesti naised ja ratsionaalsed valikud”.

Ma armastasin terroristi. Maastikuvaade lähisuhtevägivalla portreteerimisele
Eesti ajakirjanduses kajastatakse lähisuhtevägivalla problemaatikat tihtipeale emotsionaalsete trilleritena või siis paratamatu ilmastikunähtusena, mis lihtsalt esineb.

RSRi veerg: Kui reproduktiivõigustest saab poliitiline köievedu
RSRi veerus kirjutavad Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi liikmed olulistest teemadest rahvusvahelisel tasandil. Seekord selgitab Anna Linda Tomp, miks seni, kuni USAs kasutatakse abordiküsimust isiklike poliitiliste eesmärkide täitmiseks, kannatavad need, kelle tegelikud vajadused jäetakse tagaplaanile.

Kuidas rääkida okupatsioonist?
Viru hotelli KGB muuseumi giid Peep Ehasalu võtab ette Okupatsioonide muuseumi kuraatorite vestlusringi ning jagab oma kogemusi kimbatustega ajaloo pahupoolest rääkimisel.