Müürileht

Piirangud, edasilükkamised ja teadmatus – need märksõnad iseloomustavad lõppevat aastat nii argi- kui ka kultuurielus. Ometi sündis kõigest hoolimata märkimisväärset loomingut ja üritusi ning toimus ka tavapärast omavahel nääklemist.

Kirjandussaate „Gogol” jõuluerisaates kõlasid soovitused kõikidele viimase hetke jõulukingiostlejatele ning jõuluvanadele, kellel veel võib-olla mõni pakk kingikotist puudu. Lektüüri soovitasid Müürilehe kirjandustoimetaja Maia Tammjärv ning kolleegiumiliige Kaisa Ling, kes moodustavad ka „Gogoli” kollektiivi.

Juba homme, 24. oktoobril kell 10.05 kõlab Klassikaraadio eetris uue kirjandussaate „Gogol” avasaade.

Koroonakriisi algusaegade solidaarsus- ja optimismipuhangud on vaibumas ning vaikselt hakkab välja paistma see, mis meis igapäevaselt omast. Mitte enam ainult kõik hea ja ilus, vaid ka hallimad toonid, väiklus ja kitsarinnalisus, moraliseerimine ja parastamine.

Filmimees ja Ööülikooli loengusarja ellukutsuja opereerib kõiki filme ja saateid tehes põhiliselt kolme küsimusega: mis on reaalsus, mis on teadvus ning kes on inimene?

Mida on rohkem inimesel, kes loeb palju, ja mida on rohkem riigil, kus kirjandus on au sees? Uhketest ja südamega sõnadest, viimastest lindudest, kes julgevad jääda, ning sellest, kuidas mitte minna poliitikasse.

Roy tunnistab, et kandideerib järgmisel aastal riigikokku, aga seda, missuguses nimekirjas, ei saa ta veel öelda, läbirääkimised on käimas mitmel rindel. Küll aga võib intervjuust leida vihjeid tema programmi kohta, millest ilmub peatselt ka „Väike roheline raamat”.

Reedel, 15. juunil kell 16 avab Laura Põld Kunda Tsemendimuuseumis oma täienduse muuseumi püsiekspositsioonile. Kunstnik loob püsinäituse sisse alternatiivse teekonna, jutustades samuti linna, sealsete loodusressursside ja tootmise ajalugu, kuid tehes seda abstraktsemalt ja poeetilisemalt.

Armastuse teed on kummalised. Ühel hetkel oled pealaest jalatallani üleni selle magusas nektaris, järgmisel on sind sellest välja heidetud ning seisad ihuüksinda läbiligunenult ja eksinult pimedas öös.

Meie keelele ei ole iseäranis omane näiteks see, mida näeme inglise keele puhul, kus „love” on üldiselt sootuks universaalsemalt ja vabamalt kasutatav kui meie „armastama”. Suurte sõnade väljaütlemine ja ka vastuvõtmine võib osutuda siin raskeks, sest me ei ole harjunud neid ütlema, me ei ole harjunud neid kuulma, me ei pillu neid.

Maia Tammjärv kirjutab kimbatusest ja võimalikest komistuskividest seoses 104 kirjaga. See ei ole vägivalla õigustus.

Paavo Matsini „Must päike” on valmis tumedalt paistma. Varemgi ajaloolistest isikutest ja paikadest inspiratsiooni saanud autor on võtnud seekord matsinlikult-mänguliselt vaatluse alla ei kellegi muu kui meie rahva lauluisa Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kure.