Müürileht

Aprillikuus pani Andra Teede luulevormi 90ndade leivasabad ja kanada sugulaste saadetud pakid.

Täna, 27. aprillil kell 13 avab Okupatsioonide muuseum koostöös Ukraina Suursaatkonnaga fotonäituse maailma ajaloo ühest rängimast katastroofist, milles on jäädvustatud 30 aastat tagasi Tšernobõli tuumaelektrijaamas toimunud plahvatuse vahetud tagajärjed.

Kui Matisse istuks keset ülerahvastatud klubipõrandat ja maaliks midagi varvastega, ise samal ajal kananuudleid süües, kõlaks see täpselt nagu Animal Collective’i värskelt ilmunud kümnes täispikk „Painting With” – 41 minutit eriskummalist ning spontaanset maalimisseanssi.

Pariis oli kunagi linn, mis ei maganud. Mõned aastad tagasi tõstatati aga küsimus, kas sealne ööelu on läbi saanud. Varakult vaikust nõudev bourgeois oli muusika põranda alt välja juurinud ja südalinnast suures osas välja kihutanud. Või jõele, nagu seda on klubi Concrete – koht, kuhu on koondunud Pariisi techno-skeene ühed olulisimad taaselustajad ja esindajad.

Djerro (Erkki Tero) uue plaadi puhul on tema enda sõnul tegu improviseeritud nüüdisvisioonidega kosmilise elektroonika ja ambient-muusika algusaegadest. Plaat on samal ajal ka miksteip, kus iga pala taga peituvad mõne tuntud looja (Brian Eno, Vangelis, Ariel Kalma jt) äratuntavad heliklipid.

Tihtilugu peetakse või loetakse sooloalbumeid nende muusikute karjäärides, kes kuuluvad tuntud koosseisu, märgilisteks, isegi verstapostideks. Nendeks teetähisteks, kui on jõutud punkti, kus teadmised ja kogemused elust on omandanud mingisuguse teise kaalu, palju isiklikuma vormi. Ja kui säärane vormel avab artistis uued küljed ja toob esile sügavamad või varjus olnud sopid, siis on pakutav looming tulvil avastamisrõõmu.

Mihkel Kõrvitsa ja Evar Anvelti uus vinüül-väljalase seostub postapokalüptilise cruising-muusikaga, mida passib lasta vaid karmist kõlarist ja mitu korda järjepanu.

WST debüütplaadist on kaua juttu olnud ja kaua on see üllitis ka loomesütel hõõgunud – palad pärinevad ajavahemikust 2005–2015.

Sõnad „üksindus” ja „üksinda” ei ole sünonüümid, küll aga omistatakse neile tihti sarnane tähendus. Kuigi sotsiaalsete olenditena tunneme vajadust teiste inimeste olemasolu järele, saab mõttemustreid muutes avastada iseolemise võimalikkuse ja võlud.

Tänavusel Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festivalil pärjatakse elutööpreemiaga animatsiooni (vähetuntud) suurkuju Karel Zeman. Zemani ei peeta ainult tšehhi animatsiooni pioneeriks, vaid ka üheks steampunk’i esteetika edukaimaks juurutajaks läänes.

Kino Sõprus otsib oma noorte vaatajate seast kõige pühendunumaid filmifänne, et valida välja üks, kes sõidab koostöös Euroopa väärtfilmikinode võrgustikuga Europa Cinemas Veneetsia filmifestivalile!

Juba tuleval teisipäeval, 26. aprillil astub Jazzkaare raames Vabal Laval üles saksa pianist, salapärane Sardiinia maski taha peituv Lambert, kelle biograafia kohta leidub tänaseni fakte vaid hõredalt. Helle Ly Tomberg kergitas Lamberti maski ning kui mitte tema isikult, siis mõtetelt kindlasti.