Müürileht

Tapeedivalijate asemel on sisearhitektidest saanud linnaruumi sekkujad, materjaliteadlased ja arvutusliku arhitektuuri kaaskõnelejad. Hiidruuporid Võrumaa metsades ja äsja Tallinna vallutanud installatsioonid signaliseerivad Eesti puitarhitektuuri uut algust.

Reidi tee planeering ning Kalaranna arendus on andnud impulsi mitmetele algatustele, mis võitlevad hoogukoguva asfalteerimiskultuse vastu. Neist uusima projektiga plaanitakse Lasnamäe kanalisse sellel suvel rajada eksperimentaalne viljapõld. Linnapildis tavatu haljasala rajatakse Laagna tee sõiduridadevahelisele alale kuni Pallasti sillani, hõlmates enda alla ka sillalt kulgeva kasutuseta trepi.

Homme, 19. mail kell 19 toimub Projekteerijate Maja saalis (Rävala 8, Tallinn) Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng pealkirjaga „Kui suur on suur?", kus teemaks on Reidi tee problemaatika. Õhtu moderaator, arhitekt Veronika Valk toob välkloengu lavale esinejad, kes üritavad vaadata kaugemale liikluslahendusest, radadest, ülekäikudest ja kergliiklusest ning küsida, kuidas üldse peaks linna avamine merele toimuma.

Ekstreemspordi tippsündmus Simple Session tõmbas eilsega oma otsad kokku ning peaauhindadega väljusid kontimurdvast võistlusest rula arvestuses prantslane Aurelien Giraud ja BMXi-sõitjatest mehhiklane Kevin Peraza. Ekstreemse nädalavahetuse koos samaväärselt ekstreemsete äftekatega jäädvustas läbi oma kaamerasilma Gabriel Winegarner.

Sel nädalavahetusel leiab Saku Suurhalli seinte vahel aset kõigi maade ekstreemsportlaste üks aasta oodatumaid sündmusi ehk Simple Session, mis on nüüdseks oma 16. eluaastaga korralikku teismeikka jõudnud. Tänavu on korraldajad Eestisse kutsunud mitte just klassikalise rulamehe standarditele vastava Richie Jacksoni, kellega rääkisime tuvidest, kreatiivsest rulatamisest ja Oscar Wilde’ist.

Telliskivi loomelinnak saab sel kevadel 7-aastaseks ning Linnalaboril on sel puhul kombeks olnud korraldada seminar. Inspireerituna eelmisel aastal huvi äratanud jagamismajanduse teemast, keskendume 23. aprillil toimuval seminaril linnaruumi jagamisele.

Üha digitaalsemaks muutuvas arhitektuurimaailmas pole tehnilised oskused ehitamisel enam esmatähtsad. Konstruktsiooniarvutused on simuleeritavad, teadustöö kontsentreerunud pigem materjalidele ning aina olulisemaks peetakse ehitiste sotsiaalset funktsiooni – viimaks on tekkinud vajadus feminiinse lähenemise järele ka ehituspraktikas.

Läinud novembris esines Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas Gilles Retsin. Siim Tuksam uuris, miks innovaatilises arhitektuuris võiks just ehitusmaterjalina puitu eelistada ja mida innovatsioon endast üleüldse disaineri seisukohalt kujutab.

Indrek Grigori kureeritud näitus „Kunst, arhitektuur, revolutsioon” püüab avada eesti arhitektuuri elava klassiku Vilen Künnapu loomingut selle mitmekesisuses ja värvikirevuses ning kõrvutada Künnapu varasemaid, arhitektuuriajaloo klassikasse kuuluvaid hooneid arhitekti värskete projektidega.

Volbrinädalavahetusel (ehk 30. aprillil ja 1. mail) on jällegi, nüüd juba 16. korda, oodata Saku Suurhallis suurejoonelist Simple Sessionit, mille festivalipasse saab veebruaris varuda erihinnaga.

Optimistlikumast vaatepunktist vaadatuna võiksime ristida oma aastaringse kehva suusailma Taani ja Hollandi eeskujul hoopis 12 kuud kestvaks rattahooajaks, kus vändatakse iga ilmaga.

Eestis mahasaetud puitmaterjal eksporditakse suures mahus välismaale odavaks tooraineks. Omanäoline Eesti puitarhitektuur võimaldaks luua nii materjalile lisaväärtust ja keskkonnasõbralikumaid elukeskkondi kui ka majandada ökonoomsemalt kohalikku metsa.