Müürileht

Eeskätt muusikaajakirjaniku ja ajaloolasena tuntud Maarja Merivoo-Parro, artistinimega Aprillo huvide ampluaa on olnud alati lai ja laia ampluaaga on ka tema debüütalbum „Humanities”, kuhu autor on püüdnud selle kõik kuulaja jaoks eeskujulikult ära pakkida.

Elektroonilise poprokitrio kolmas täispikk kõnnib tumedamaid radu. Albumi roosa kuue alt ilmuvad nähtavale ärevus ja emotsioonide möll, mille võiks võtta kokku tarost tuntud kuradikaardiga.

Jaan Pärn ja Pahad Seemned iseloomustavad end järgmise lausega: „Kasvasime üles hullumeelsete 90. aastate Tartu Ülikooli geograafide matkalõkete suitsus, keldrikõrtsides ja kultuurimajade lavadel.”

Paljuski esindab Andreas just seda, mida ühelt noorelt muusikult ootaks: süütu ja siiras, alles oma teed otsiv, aga samas julgelt artistlik.

Pianisti ja helilooja Madis Muuli autoriprojekti LUUM „The Guide” on tüüne kõlaga džässmuusika plaat, mis on kompromissitu ning eksperimenteerib akustilise ja elektroonilise helipildi vahel.

Ave Vellesalu ja Helen Västriku teine album on kena küll, aga võtab end veidi liiga tõsiselt.

Punkentsefaliit on anti-establishment, see on fakt. Mida aeg edasi, seda vähem peavad nad aga selleks, et punk olla, raiskama aega kehaliste funktsioonide üksikasjalikele kirjeldustele või põhjendamatule ropendamisele.

Kuigi ennatlikult näis, et pandeemiale viitava pealkirjaga album kätkeb endas viimaste aastate kurblikku meeleolu, on efekt vastupidine.

Värske Eesti plaadifirma Halal debüütkogumik leiab justkui muuseas IDMi ja karmi astumisega techno ühisosa ja mängib selle lummavalt välja.

Sügavama elektroonilise tantsumuusika leibel Processed tähistab enda kümnendat aastapäeva järjekorras üheksanda reliisiga, milleks on eri artistide loominguga kogumik ja millel leidub mitmeid viiteid plaadifirma minevikule.

Lühialbumi nimilugu kõneleb Pärnoja perekonna teekonnast, „[…] kus jõe ühel kaldal [on] õde, teisel vend, kes küll teineteist mäletavad, aga enam ei kuule, ei tunne ega mõista…”

Oumeen on ühemehebänd, mida teeb rohkem kunstnikuna tuntud Timo Tiivas. Ei tea küll, kauaks see nii jääb, sest Oumeeni muusika on liiga catchy, et olla vaid kõrvaltegelase rollis.