Müürileht

Aastal 2017 loeti Müürilehest nii surmast kui pendelrändest, nii seksist kui hipisaare seiklustest. Toome siinkohal artiklite TOP10 juhuslikus järjekorras.

Jalgpalli pealispindse glamuuri taga kummitab inimkaubandus – igal aastal toovad (võlts)skaudid ja (võlts)agendid Aafrikast ning Lõuna-Ameerikast sadu või lausa tuhandeid noori jalgpallureid Euroopasse. Müüakse säravat unistust Euroopast, aga neile, kes ei juhtu olema üks miljonist, on reaalsus hoopis proosalisem.

Läänemaailma hüljatud Sahara-tagune Aafrika on nüüdseks Hiina geopoliitiliste huvide keskmes. Sealt tuleb tooraine Hiina majandusmootori käigus hoidmiseks ja poliitiline toetus globaalsel areenil. Vastu pakutakse abi kopsakate taristuinvesteeringutena ning Aafrika eliidi koolitamist. Kõlab nagu parem pakkumine kui arenguabiprogrammid?

Majanduse kasv ja stabiilsus on hea elu eelduseks, aga see ei saa toimuda kellegi ega millegi arvelt, vaid peab olema jätkusuutlik ning keskkonda ja nii kohalikke kui ka kaugemaid kogukondi säästev.

New York tõmbab ligi kõrgete sihtidega inimesi ning hirm läbikukkumise ees asendub õige pea võistlusliku hasardiga. Olmelist hakkamasaamist vürtsitavad aga filmilikud seigad ja ootamatud kohtumised maailma keskpunktis.

RSRi veerus kirjutavad Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi liikmed olulistest teemadest rahvusvahelisel tasandil. Laura Toomlaid teeb ettepaneku keskenduda arenguabi humanitaarse mõõtme asemel infotehnoloogiateadmiste ja -lahenduste ekspordile.

Kongo küla Põhja-Ghanas on umbes Elva-suurune asula, mille elanike jaoks on valge Lääne inimene ja eestlane suuresti kattuvad mõisted. Eesti organisatsiooni Mondo vahendatud vabatahtlikud eesti ämmaemandad, õed, disainerid ja õpetajad on tegutsenud külas alates 2009. aastast.

RSRi veerus kirjutavad Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi liikmed olulistest teemadest rahvusvahelisel tasandil. Seekord küsib Johanna Maarja Tiik, kuidas suhestuda kriitiliselt koloniaalminevikuga, mis vaatab meile pronksi valatuna linnapildis jätkuvalt vastu.

„Radikaalsete ideede” rubriigis tutvustame ideid, mida võib hea tahtmise korral nimetada äärmuslikeks. Eestis peetakse kahtlemata äärmuslikuks unistamist alternatiivsetest majandusmudelitest, mis asendaksid kapitalismi, kuid mida teha, kui süsteem vajab ebavõrdsuste vähendamiseks uutmist.

Meiegi oleme pidanud püsima jalgel humanitaarabi toel. Lääne kristlased saatsid 1990ndatel lastele kingitusi ning veel nullindatelgi läkitas Euroopa Liit lastekodudesse ja suurtele peredele tasuta kuivaineid.

Hiigelkasumit teenivate riikideüleste suurkorporatsioonide puhul on maksude tasumisest kõrvalehiilimine tavaline praktika, ent väikeettevõtjatel sellest nii kerget pääsu pole.

Tüdrukute ja naiste ligipääsust haridusele võidab palju enam inimesi kui needsamad kooliskäijad – haritud naistel on lihtsam peret planeerida, iseseisvat sissetulekut teenida ning vägivaldsetest võimusuhetest eemale tüürida.