Linnaruum
Puitait: Gutenbergi võsapress
Tapeedivalijate asemel on sisearhitektidest saanud linnaruumi sekkujad, materjaliteadlased ja arvutusliku arhitektuuri kaaskõnelejad. Hiidruuporid Võrumaa metsades ja äsja Tallinna vallutanud installatsioonid signaliseerivad Eesti puitarhitektuuri uut algust.
Anna hoogu: LasnaVILJAmägi
Reidi tee planeering ning Kalaranna arendus on andnud impulsi mitmetele algatustele, mis võitlevad hoogukoguva asfalteerimiskultuse vastu. Neist uusima projektiga plaanitakse Lasnamäe kanalisse sellel suvel rajada eksperimentaalne viljapõld. Linnapildis tavatu haljasala rajatakse Laagna tee sõiduridadevahelisele alale kuni Pallasti sillani, hõlmates enda alla ka sillalt kulgeva kasutuseta trepi.
Arhitektuuri välkloeng: Reidi tee
Homme, 19. mail kell 19 toimub Projekteerijate Maja saalis (Rävala 8, Tallinn) Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng pealkirjaga „Kui suur on suur?", kus teemaks on Reidi tee problemaatika. Õhtu moderaator, arhitekt Veronika Valk toob välkloengu lavale esinejad, kes üritavad vaadata kaugemale liikluslahendusest, radadest, ülekäikudest ja kergliiklusest ning küsida, kuidas üldse peaks linna avamine merele toimuma.
Galerii: Simple Session 2016
Ekstreemspordi tippsündmus Simple Session tõmbas eilsega oma otsad kokku ning peaauhindadega väljusid kontimurdvast võistlusest rula arvestuses prantslane Aurelien Giraud ja BMXi-sõitjatest mehhiklane Kevin Peraza. Ekstreemse nädalavahetuse koos samaväärselt ekstreemsete äftekatega jäädvustas läbi oma kaamerasilma Gabriel Winegarner.
Psühhedeelne rulataja Richie Jackson
Sel nädalavahetusel leiab Saku Suurhalli seinte vahel aset kõigi maade ekstreemsportlaste üks aasta oodatumaid sündmusi ehk Simple Session, mis on nüüdseks oma 16. eluaastaga korralikku teismeikka jõudnud. Tänavu on korraldajad Eestisse kutsunud mitte just klassikalise rulamehe standarditele vastava Richie Jacksoni, kellega rääkisime tuvidest, kreatiivsest rulatamisest ja Oscar Wilde’ist.
Linnalabor korraldab Telliskivi loomelinnaku sünnipäeva puhul seminari „Kasutu linn?”
Telliskivi loomelinnak saab sel kevadel 7-aastaseks ning Linnalaboril on sel puhul kombeks olnud korraldada seminar. Inspireerituna eelmisel aastal huvi äratanud jagamismajanduse teemast, keskendume 23. aprillil toimuval seminaril linnaruumi jagamisele.
Naise muutuv roll nüüdisarhitektuuris. Intervjuu Kristina Schineggeriga
Üha digitaalsemaks muutuvas arhitektuurimaailmas pole tehnilised oskused ehitamisel enam esmatähtsad. Konstruktsiooniarvutused on simuleeritavad, teadustöö kontsentreerunud pigem materjalidele ning aina olulisemaks peetakse ehitiste sotsiaalset funktsiooni – viimaks on tekkinud vajadus feminiinse lähenemise järele ka ehituspraktikas.
Puit on 21. sajandi ehitusmaterjal. Intervjuu Gilles Retsiniga
Läinud novembris esines Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas Gilles Retsin. Siim Tuksam uuris, miks innovaatilises arhitektuuris võiks just ehitusmaterjalina puitu eelistada ja mida innovatsioon endast üleüldse disaineri seisukohalt kujutab.
Vilen Künnapu revolutsioon Arhitektuurimuuseumis
Indrek Grigori kureeritud näitus „Kunst, arhitektuur, revolutsioon” püüab avada eesti arhitektuuri elava klassiku Vilen Künnapu loomingut selle mitmekesisuses ja värvikirevuses ning kõrvutada Künnapu varasemaid, arhitektuuriajaloo klassikasse kuuluvaid hooneid arhitekti värskete projektidega.
Simple Sessioni piletid müügis!
Volbrinädalavahetusel (ehk 30. aprillil ja 1. mail) on jällegi, nüüd juba 16. korda, oodata Saku Suurhallis suurejoonelist Simple Sessionit, mille festivalipasse saab veebruaris varuda erihinnaga.
Revolutsioon kahel rattal
Optimistlikumast vaatepunktist vaadatuna võiksime ristida oma aastaringse kehva suusailma Taani ja Hollandi eeskujul hoopis 12 kuud kestvaks rattahooajaks, kus vändatakse iga ilmaga.
Eesti puitarhitektuuri uus tulemine
Eestis mahasaetud puitmaterjal eksporditakse suures mahus välismaale odavaks tooraineks. Omanäoline Eesti puitarhitektuur võimaldaks luua nii materjalile lisaväärtust ja keskkonnasõbralikumaid elukeskkondi kui ka majandada ökonoomsemalt kohalikku metsa.