Müürileht

Tallinnas on kõikidest Euroopa pealinnadest kõige rohkem kommertspinda elanike kohta. Pole põhjust arvata, et neoliberalism ehk äärmuslik kapitalism, mis USAst jõudsalt siiapoole ookeani levima on hakanud, meid ei puuduta. Soome kunstnik Jaana Kokko püüab leida vahendeid, kuidas kõike kaubastavat ideoloogiat õõnestada ja inimesi taas inimestena võtta.

Täna, 12. novembril kell 18 toimub Teaduste Akadeemia saalis kunstiteoreetiku ja Oslo Kunstiakadeemia professori Jan Verwoerti avalik loeng „Whipped Cream for the Walking Dead” („Vahukoor zombidele”). Homme, 13. novembril annab Jan Verwoert Kunstiteaduse Instituudis seminari kunstist intuitiivselt kirjutamisest.

Kas unenäoline planeet või fantaasia Marsist ongi ainus viis nüüdisaegsest kapitalismi-düstoopiast pääseda? „Õnnelik ruum” tähendab jõudmist seisundisse, kus su keha ei allu tarbimissunnile, vaid hoiab alal oma subjektsust. Y-galeriist on saanud varjend neoliberalistliku õuduse eest.

Poola kunstnik Artur Żmijewski, kelle teoseid on Eestis eksponeeritud ja seejärel tsenseeritud, kirjutab VII Berliini biennaali kataloogi eessõnas, et kunst peab olema poliitiline, sest vastasel korral ei esinda see inimeste huve, vaid jääb üksikute kunstnike karjääri teenistusse. Nüüd on artiklit tänu Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusele võimalik lugeda ka eesti keeles.

Sel laupäeval, 31. oktoobril avatakse loovkultuuri võõrustavas Signature House’is Sven Tupitsa uus fotonäitus „Elu liinid – ühe ajastu lõpp”, mille keskmes on kurikuulsate Kopli liinide inimeste elusaatus.

Homme kell 19 toimub Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis maalioksjon, kus müüvad oma töid Kennet Lekko ja Terrenceo Hammond. Oksjonitulu läheb nii kunstnike edasiste näituste kui Eestis viibivate pagulaste toetuseks.

Berliinis, eesti kohvikus Jää-äär avatakse tuleval nädalal näitus eesti animaatori ja koomiksikunstniku Stella Salumaa töödega lühikoomiksite sarjast „The Marriage of a Bull and a Bullfighter”.

Sel korral keskendub Liisa Kaljula Artishoki veerus sotsiaalse harmoonia rikkujatele – kunstnikele ja huligaanidele –, kelle jaoks võib kogukond oma jagatud väärtuste ja risoomse turvavõrguga ka ahistav olla. Pisut laiemalt tuleb juttu kunsti missioonist kriitilistel aegadel ja demokraatia erinevatest arengutest postsotsialistlikus Ida-Euroopas.

Tartu Loomemajanduskeskuses üleval olev teos, mida võis näha ka värskeima Müürilehe kaanel, on lõhutud – mustal taustal seisva tumedanahalise poisi oranžilt dressipluusilt on kadunud logo „Welcome to Estonia”. Logo asemel laiutab auk lõuendis.

Kellele tundub Pärnu praegu pommiauguna, siis põhjusega – 90ndatel toimus seal plahvatus, kus lühikese aga intensiivse perioodi jooksul toimus kunstis suur pööre, eesotsas performance-rühmitusega Non Grata.

Tartu Kunstimajas sügise hakul avatud olnud Eda Lõhmuse näitusele „Põld / Field” oli maalide ja videote kõrval toodud eksponeerimiseks toatäis mulda. Tartu Ülikooli filosoofiadoktorant Henrik Sova kirjutab, mida põld kunstis tema jaoks tähendab.

Radikaalsete poliitiliste aktsioonide poolest tuntud vene performance-kunsti rühmituse Voina presidendiks kutsutud liige Leonid Nikolajev suri nädalapäevad tagasi 31-aastaselt õnnetuse tagajärjel.