Müürileht

25. aprillist 19. maini on Tallinna Linnagaleriis avatud ArtPrinti noore kunstniku preemia selleaastase laureaadi Tõnu Tunneli isikunäitus „helemust/süsivalge”.

Goethe Instituut näitab Saksa kevade raames koostöös Film Fernseh Fonds Bayern´iga nii Tallinnas kui Tartus taas saksa filme, seekord on fookuses Baieri filmid. Uus Saksa Film – Baierimaa eri toimub Tartu kinos Cinamon 13.-20. aprillil ja Tallinna kinos Artis 15.-21. aprillil.

„Bloody Mary”. Autor ja lavastaja Kertu Moppel; kunstnik Arthur Arula; näitlejad Tiina Tauraite, Erki Laur, Tõnis Niinemets ja Ott Kartau. Esietendus 9. märtsil 2013 VonKrahlis.

4. aprillil kell 18.00 avatakse galeriis Vaal Kiwa personaalnäitus „enter the untitled”, avamisel esitletakse ka samanimelist raamatut.

Laupäeval kell 12:00 esitab kunstirühmitus Barbara Lehtna & Co Pärnus Martensi väljakul performance’i „Palvevaip“, mille käigus püütakse juhtida tähelepanu sallimatusele ühiskonnas ning toota juurde sallivust.

Mood-Performance-Tants tähistab sel aastal 15. tegutsemisaastat. 4. mail toimuv etendus leiab seekord aset vastselt renoveeritud Tartu Vaksalis. Etendusest võtavad osa ka Tartu Kõrgema Kunstikooli II kursuse tudengid Therese Sild, Birgit Uibo, Ilona Ait ja Eva Liisa Kubinyi, kes olid lahkesti nõus Müürilehele valmivast tööst ja endast lähemalt rääkima.

Kanuti Gildi SAALis esietendub Cabaret Rhizome'i "Mutantants ehk Tuhat tantsu, mida tantsida enne kui sured"

10. märtsini on Tartu Kunstimajas avatud Ville-Karel Viirelaiu isikunäitus „ABRAKADABRA MISTER UNIVERSUM”. Piret Karro käis vaatamas ning jagab mõtteid nähtust ka Müürilehe lugejatega.

Olemasolevaid materjale ja taaskasutusvõimalusi soosiv ideeplatvorm www.trashtotrend.com loob trendi väärtushinnangutega disainis.

Soome luuletaja ja helikunstnik Juha Rautio heidab valgust eesti luule retseptsioonile Soomes, räägib endale seatud loomingulistest väljakutsetest ja paarist põnevast möödunud kunstiprojektist

Kiltmaine lava voore harjakul, mille üle too tee vööndus, avas voorirahvale sobiva väljaku laagerdamiseks. Sinna oli tekkinud tuleasemeid ja muldurbeid. Eeslid olid pudendanud sõnnikut päikesepleekele ja inimesed mesistanud selle pinda oma kullapanustega. (lk 5) Saage tuttavaks – Karl Rumori romaan „Krutsifiks”, meistriteos eikuhugi viivast ekstaasist.

Käesolev artikkel põhineb Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse aastakonverentsil „Nulli ja lõpmatuse vahel: eesti teater 2000. aastatel” peetud ettekandel 5. jaanuaril 2013.