Müürileht

Jim Jarmuschi uues filmis „Surnud ei sure” on ameerika indie-kino legend otsustanud ette võtta ülekasutatud zombitemaatika.

Ühiskondlike nähtuste üle polemiseerivatest filmidest paistab alati põud olevat. Küll sisaldub neis püüd, kuid suure üritamise selja taga hääbub tegelik mõte või ilmneb see vääriti mõistetult. Seda erilisem on avastada film, mis teeb seda vaevu iseendale aimu andes.

Kevadel Prima Vista kirjandusfestivalil esinenud Zena Edwardsi kliimaluule.

Kas Eda Ahi on esmajoones diplomaadist (noor) (nais)luuletaja, auhinnatud kirjanik, kobakäplusega leppiv värske lapsevanem või loomepiinadeta tõlkija?

Kevadel esietendus ZUGA tantsijate ja Helena Krinali koostöös valminud tantsulavastus „Müra”, mis sündis Eesti vaikuses ja kasvas Palestiina lärmakatel tänavatel.

Andres Aule mahult väike, kuid sisult sugugi mitte õhuke luuleraamat „Valge hajub ridade vahel” paistab silma stiilse mustvalge kaanekujunduse ning paraku ka skandaalse ajalooga.

Igavusest ja kadedusest luuletab Vootele Ruusmaa.

„I’m Glad I’m the Fucking Sheriff of this Shit Ass Fucking Town” on ilmselt üks ilmekamaid avalikke tsitaate, millega Harvey Weinstein ennast on iseloomustanud. Endine kontserdikorraldaja ja filmiprodutsent, kes koolikiusaja moel end Hollywoodi tippu tõmbas, et sealt siis sitavankris välja kärutada, kannul hangude ja tõrvikutega #MeToo liikumine.

Disainiöö raames avati Noblessneri valukojas näitus „Tuleviku materjalid”, mille eestipoolse osa „Materjal I” koostajateks olid disainerid ja Stuudio Aine liikmed Annika Kaldoja, Marie Vinter ja Kärt Ojavee.

1979. aastal ilmus inglise keeles helilooja Dmitri Dmitrijevitš Šostakovitši (1906–1975) biograafia, mille pani kirja vene musikoloog Solomon Volkov (snd 1944), kelle raamatu tõelevastavuse on hilisemad uurijad kõvasti kahtluse alla seadnud.

Tagurpidi tants, inimesed kui üürike tossupilv ja absurdi tähtsus – uue performance’iga välja tulnud koreograaf Alissa Šnaider tutvustab oma ideid ja loomingut.

Alates tänasest saab VIUU prillipoes tutvuda Adrikorn Artefactsi peakatete kollektsiooniga „Presence”, mis on sündinud Kadi Adrikorni uurimustööst, milliseid isiklikke ning sotsiaalseid muutuseid kutsub esile peakatete kandmine erinevates situatsioonides.