Müürileht

Tallinn Jäck City kollektiiv on viidanud ühe peo kirjelduses Alari Oravale kui Eesti tantsumuusikaskeene ühele staažikaimale plaadikeerutajale, kes 90ndate Tallinna kangialustes juba siis plaate mängis, kui nii mõnigi meist alles plaksutama õppis. Ja tõsi ta on. Juba 1995. aastal esimesed vinüülid kokku ostnud mees pole senini DJtamist unarusse jätnud.

Joosep Ehasalu teeb ülevaate eelmisel nädalal aset leidnud Üle Heli festivali kontsertõhtust „Sisenemine ülemeeleseisundisse”.

Laupäeval, 31. oktoobril pühitsetakse Telliskivi Loomelinnakus asuvas Erinevate Tubade Klubis halloweeni ning lava kuulub sel õhtul elektroonilistele artistidele ja DJ-dele. Üles astub värske Leedu trummi- ja bassi pärusmaale kalduv duo SillyCut ning Eesti poolt elektroonilist poppi viljelev NOËP ehk Tenfold Rabbitist tuntud Andres Kõpper.

5. novembril leiab interdistsiplinaarseid kunsti- ja kontsertelamusi pakkuvas MIMstuudios aset helikunstile ning performance'itele keskendunud üritus, mille peaesinejateks värvika käekirjaga leedu helikunstik Arma Agharta ning hollandlane Renzo van Steenbergen.

Eestlaste jaoks veel vähetuntud muusika- ja peopärl, Amsterdam Dance Event pakub midagi nii väsimatule tehasereivarile kui oma esimesest vinüülist unistavale magamistoa-DJ-le, ent elektroonilise muusika suurnimede kontsertide vahele mahuvad ka arutelud selle üle, kuidas teha peokultuuri turvalisemaks.

Sel laupäeval, 24. oktoobril astub Telemajas prantsuse kultuurifestivali Accord ja Üle Heli Festivali raames üles prantsuse elektrooniline muusik Mondkopf, kes toob audiovisuaalse ettekandele oma viimase kauamängiva „Hadès”.

Olin juba jõudnud unustada, kui palavaks toas saate tegemise ajal läheb. Saate failile nime pannes ei uskunud korraks, et 70 täis on. Päris hea.

Oktoobris nägi USA plaadifirma Detroit Underground alt ilmavalgust muusiku ja helirežissööri Ekke Västriku esimene kauamängiv „Chasm”, millel võib kohata Coca pudelist meisterdatud helisid ja putukalikke mikrobiite.

The Weekndi (Abel Tesfaye) teekond raha ja kuulsuseni on toimunud nagu raamatus: ajast, kui ta oli vaevu 20-aastane kodutu, kes ööbis Torontos võõrastel diivanitel ja töötas American Apparelis, on jõutud aastasse 2015, mil tal on ette näidata number üks album, mitu hitti ja teiste seas koostööd Kanye Westi ning rootslasest tipp-produtsendi Max Martiniga, kes putitas omal ajal üles ka Britney Spearsi karjääri.

„Labürint” algab palaga „Koordinaadid”, millest ilmneb, et sel labürindil neid polegi: „see on koht, mis ei tea isegi oma koordinaate.” See labürint on koduks nii lootusetusele kui ka potentsiaalile ja erinevate vastandite jadale. Jääb mulje, et see kujutab abstraktset kohta, kus inimesed otsivad ennast. Eneseotsingutega tegeleb see plaat – nii teadlikult kui ka alateadlikult – päris palju.

Üks müstilisemaid lugusid on ehk „Nyanza Night”, mille lähtepunktiks sai öö, mil bänd mängis Keenias keset eikusagit miljonite tähtede all 12 tundi muusikat. See salapära ja müstilisus on loos tuntav ja viib sinnasamasse tähistaeva alla.

Odd Hugo on tegutsenud alates 2012. aastast ning selle ajaga endale ohtralt kuulajaid kogunud. Nende uusim album „Pocket” on hoolikalt koostatud plaat, kuhu bänd on kaasanud ka mitmeid erinevaid pille, sh ukulele, flüügelhorn ja viiul.