Müürileht

Selle aasta aprillis avas Jazzkaare festivali žanriülene kontsertlavastus „Saja lugu”, mis kõneles saja eestlase lugu ja kuulus EV100 muusikaprogrammi.

Öösel käivitus mu unenäos fail OtherWorld.avi.

Juba edukas Elephants From Neptune esitas endale väljakutse teha emakeelset muusikat. Nii kerkiski veest eriprojekt Kuradi Saar, millel ei ole suurt midagi pistmist kosmiliste elevantide varasema stiiliga, ent mis on läbinisti Eesti – tume ja müstiline.

Käesoleva aasta räpialbumite arvustuste juurde kuulub kohustuslikus korras ebamäärane võrdlus nubluga, kes avas laiale avalikkusele teadaolevalt ainuisikuliselt eesti SoundCloudi räpi väravad. Kuigi Korgiklann tegutseb žanriliselt samal mänguväljakul, on „Kadriorgia” sisult pigem A-Rühma „Laulmata jäänud laulud” kui „Mina ka” või „Öölaps”.

Sügis käes, lehti muudkui langeb, vihma sajab, torm möllab. Paras aeg Aigar Valsi debüütalbumiks. See...

Kaheksa aastat UK tantsumuusikaskeenes tegutsenud Djrum läheb oma teise albumiga varasemast isiklikumaks.

Galaktlani kümnes kauamängiv „En Garde” on kontseptuaalalbum duellipidamisest.

Inglise keeles on sõna void, mida ei ole otseselt võimalik eesti keelde tõlkida. Lähim vaste...

Vaimses mõttes on Välis-Eesti kontinent suure laamana endiselt siiapoole hulpimas ja meie ühine ürgmanner on alles moodustamisel.

Waleslastest koosnev alternatiivrokitrio The Joy Formidable jätkab möiratamist (nende debüüt kandis pealkirja „The Big Roar”) ka neljanda albumiga „AAARTH”, mis kohalikus dialektis märgib arukat karu.

„DJ Tools” on rkssi ehk Robin Buckley esimene kauamängiv. Albumi andis välja Lee Gamble’i piirenihutav plaadifirma UIQ, mis oli varem keskendunud vaid EPdele.

Popmuusikale iseloomulike omaduste – steriilsus, materialism, staarikultuur – dekonstrueerimisest on kasvamas omaette liikumine. Ühel poolel seisavad sellised kollektiivid nagu PC Music, kes muundavad mainitud stereotüüpe plastiks. Teisel pool mõttelist piiri tegutsevad aga artistid nagu Regret.