Mida teha siis, kui unistused maailma paremaks muutmisest asenduvad küsimustega, kas teha abivajajate heaolu nimel koostööd orjapidajatest ärimeestega või jätta nende elud moraalile alla vandudes saatuse hooleks.
Lisaks sellele, et oma kallimale, kolleegile, emale või sõbrannale täna lilleõis näppu poetada, on võimalik meeles pidada tublisid naisi ka Eestist kaugemal. MTÜ Mondo kaudu saab toetada naiste kanakasvatust Shianda külas Keenias.
RSRi veerus kirjutavad Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi liikmed olulistest teemadest rahvusvahelisel tasandil. Seekord on vaatluse all kodusõjas laastatud Süüria tulevikuperspektiivid.
Jalgpalli pealispindse glamuuri taga kummitab inimkaubandus – igal aastal toovad (võlts)skaudid ja (võlts)agendid Aafrikast ning Lõuna-Ameerikast sadu või lausa tuhandeid noori jalgpallureid Euroopasse. Müüakse säravat unistust Euroopast, aga neile, kes ei juhtu olema üks miljonist, on reaalsus hoopis proosalisem.
Läänemaailma hüljatud Sahara-tagune Aafrika on nüüdseks Hiina geopoliitiliste huvide keskmes. Sealt tuleb tooraine Hiina majandusmootori käigus hoidmiseks ja poliitiline toetus globaalsel areenil. Vastu pakutakse abi kopsakate taristuinvesteeringutena ning Aafrika eliidi koolitamist. Kõlab nagu parem pakkumine kui arenguabiprogrammid?
Kongo küla Põhja-Ghanas on umbes Elva-suurune asula, mille elanike jaoks on valge Lääne inimene ja eestlane suuresti kattuvad mõisted. Eesti organisatsiooni Mondo vahendatud vabatahtlikud eesti ämmaemandad, õed, disainerid ja õpetajad on tegutsenud külas alates 2009. aastast.
RSRi veerus kirjutavad Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi liikmed olulistest teemadest rahvusvahelisel tasandil. Seekord küsib Johanna Maarja Tiik, kuidas suhestuda kriitiliselt koloniaalminevikuga, mis vaatab meile pronksi valatuna linnapildis jätkuvalt vastu.
Hiigelkasumit teenivate riikideüleste suurkorporatsioonide puhul on maksude tasumisest kõrvalehiilimine tavaline praktika, ent väikeettevõtjatel sellest nii kerget pääsu pole.
Tüdrukute ja naiste ligipääsust haridusele võidab palju enam inimesi kui needsamad kooliskäijad – haritud naistel on lihtsam peret planeerida, iseseisvat sissetulekut teenida ning vägivaldsetest võimusuhetest eemale tüürida.
Kuigi Euroopa suurvõimude kehtestatud koloniaalkord on Aafrikast nüüdseks kadunud, on imperialismi struktuursed tunnusjooned siiani säilinud ja teenivad jätkuvalt sedasama maailmakorda, mille nad kunagi lõid.
Läänemaailma põllumajanduslik küllus tuleb hämaraid teid pidi globaalses lõunas asuvate riikide arvelt, mille elanikud ei näe enam ummikseisust väljapääsu.
Koloniaalajastu mõtteviisist pärinevate mõistete tähendused on hakanud mõranema, kuna majandusliku ebavõrdsuse piirjooned järgivad üha vähem riigipiire.
