Müürileht

Okupatsioonide muuseum avab teisipäeval, 16. mail kolmiknäituse „Rändelood – eile ja tänaˮ, kus kõneletakse lugusid inimestest, kes on rändetee ette võtnud vabatahtlikult või sunniviisiliselt.

Arusaamad nõukogude ajal liiduvabariikidest Eestisse rännanute kohta on vastakad, ent enamik neist ei kinnitanud Nõukogude läänes kanda mitte Stalini sunnil, vaid vabatahtlikult.

Rännukire rahuldamiseks ei pea enam ootama pensionipõlve ega isegi mitte suvepuhkust. Digitaalsed nomaadid on ühendanud tehnoloogia kaasabil töötamise ja reisimise, esitades oma tegevusega väljakutse ettevõtetele, linnaplaneerijatele, pankadele ja riigile.

Talvekuudel, mil Hispaania saartel Atlandi ookeanis karnevali peetakse, otsustasid Kaur ja Aljona purjereisile minna. Kaur, kes on purjetanud alates sellest, kui tema esimene vene kummipaat koos mootoriga Lada pagasiruumi mahtus, hakkas kapteniks, ning rannaliiva avamerele eelistav Aljona võttis madruse rolli.

Rändamine ja hargmaine eluviis pole Ryanairi-põlvkonna jaoks juba ammu seotud pelgalt majanduslike teguritega. Praeguseks on migratsioon osalt elustiilivalik, mida tõukavad tagant meedia ja sotsiaalvõrgustikud.

Täna, 10. mail kell 18 tuleb Kraami külla lastepsühhiaater Anne Daniel-Karlsen, et rääkida lastepsühholoogia ja perevägivalla teemal. Loeng on seotud Jarõna Ilo näitusega „Sa võid mulle rääkida", mida saab vaadata veel maikuus.

Soomes töötavatele Kalevipoegadele on meedias ette heidetud seitset surmapattu. Stereotüüpide tagant paistavad aga traditsiooniliste soorollidega kimpus mehed, kes rassivad võõras keskkonnas ületunde teha, et oma pere elujärge natukenegi paremaks muuta.

TLÜ humanitaarteaduste instituudi antropoloogia osakond korraldab seminarisarja „Inimkond: Current Issues in Anthropology and Beyond”, kus kõnelevad antropoloogiakraadiga ajakirjanik Sarah Kendzior ja Uppsala Ülikooli antropoloogiaprofessor Don Kulick.

Lennureisijate kohalolutunne moondub transiitkoridores järgmist starti oodates nii, et nad ei suuda kodus enam rahu leida, käivad ringi nagu kuutõbised ning unustavad emakeele.

Reisimine on osa jõuka Lääne inimese elustiilist – eneseotsingud Balil, suusareisid Šveitsi mägedes, kiire talvine päevituspeatus Kanaaridel jne. Selline üleilmne liikumine on juba nii tavaline, et nendel reisidel tuleb vaevu ette vajadust väljuda oma mugavustsoonist. Kuid tera teine pool on rännuteel etteantud rajalt kõrvalekaldumine, kaitsvate hotelliväravate seljataha jätmine – tee tundmatusse.

Pornost on saanud kõigile igal ajal kättesaadav supernormaalne stiimul – peibutis, mis mõjub meie kõige põhilisematele instinktidele, ent millest ei ole nende instinktide rahuldamisel tegelikult mingit kasu, kirjutab Paavo Piik Vikerkaares.

Lugu sellest, kui heaoluühiskonna ettekirjutatud reeglid panevad ostma üheotsapiletit kohta, kus raha pole põhielement, kus saab olla vaba ning osaleda revolutsioonis iseenda rutiinsete mõtete vastu.