Müürileht

Nüüdisaegne pildimaailm on kujutistest ülekoormatud ja see paneb küsima, mil määral on koos sellega kasvanud võime taolises pilditornaados orienteeruda ja sealt tähendust leida.

Katse „Bergi” kokkuvõtvalt või lühidalt iseloomustada on määratud juba eos läbi kukkuma, sest tegemist on pigem deliirse meditatsiooni kui romaaniga selle sõna harjumuspärases tähenduses.

Feministi pilguga vaadates tekitab raamat kahetisi tundeid. Autori riigifeminism on väljapeetud, parketikõlbulik ja ontlik, ent teisalt ka privilegeeritud ja privileegituim.

Digisfäär on nii tugevalt reaalsusega põimunud, et juba ammu pole mõtet eristada sotsiaalmeediat ja kõikvõimalikke seadmeid inimese n-ö päriselust. Seda arvesse võttes vestleme meediauurija Maria Murumaa-Mengeliga, kes osutab, et äkki olemegi ühiskonna ja inimestena muutumas.

„Raamaturiiul” on Müürilehe eesti raamatu aasta puhul ellu kutsutud rubriik, kus kirjarahvaga ei võeta jutuks vaid seda, mida raamatute seest lugeda ja sinna sisse kirjutada võib, vaid fookus pöördub ka raamatule kui objektile, mille saab panna riiulisse ja sealt jälle välja võtta. Seekord uurime lähemalt prantsuse filoloogi ja vabakutselise tõlkija Maria Esko raamatukappe.

Homerose „Odüsseias” on juttu meremehi hukutavatest lindnaistest sireenidest. Hilisemas pärimuses lisandub neile kalasaba. Kui Euroopast pärit maadeuurijad kohtusid mitmeti merineitseid meenutavate meriveiselistega, nimetati nemadki sireenideks. Osa neist suurtest taimtoidulistest veeimetajatest – muide, nad on sugulased londilistega – on nüüd välja suretatud, ülejäänud ohustatud.

Ametnike kritiseerimine avalikus ruumis on muutunud viimase aasta-kahega ettevõtjate eestvedamisel uueks rahvusspordiks. Nüüd on kriitikutest saanud valitsuskabineti nõunikud ja kriitikast konkreetsed seaduseelnõud. See on lugu sellest, kuidas ärihuvid võrdsustati avalike huvidega ning selle käigus hüljati demokraatia aluspõhimõtted.

Vabadus lennata, vabadus langeda.

Alana Proosa teos jutustab kehadest ja linnast, identiteedist ja nähtavusest, vabadustundest ja dress-up’imisest.

Kiirem kui EKI, ammendavam kui Vikipeedia – Müürilehe rubriik „Puust ja punaseks” selgitab sõnu, mõisteid ja olukordi, millest räägitakse palju, aga mille päritolu ja tähendust suudavad vähesed lõpuni aduda. Seekord avame mõiste „state capture” kaudu protsessi, mis takistab riigi arengut ja võib viia demokraatia hääbumiseni.

Vene ja Valgevene kodanike hääleõiguse äravõtmisega seati kahtluse alla Eesti ühiskonnas paarkümmend aastat toimunud protsessid. Nüüd peame integratsiooni ümber mõtestama, sest usaldamatuse ja hirmu taustal vanaviisi jätkata ei saa.

Eesti ja Rootsi tänavused eurolaulud järgivad viimaste aastate eskapistlike ja ennast mitte tõsiselt võtvate lugude trendi. See on omakorda suuremate ühiskondlike allhoovuste peegeldus.