Müürileht

„Labürint” algab palaga „Koordinaadid”, millest ilmneb, et sel labürindil neid polegi: „see on koht, mis ei tea isegi oma koordinaate.” See labürint on koduks nii lootusetusele kui ka potentsiaalile ja erinevate vastandite jadale. Jääb mulje, et see kujutab abstraktset kohta, kus inimesed otsivad ennast. Eneseotsingutega tegeleb see plaat – nii teadlikult kui ka alateadlikult – päris palju.

Üks müstilisemaid lugusid on ehk „Nyanza Night”, mille lähtepunktiks sai öö, mil bänd mängis Keenias keset eikusagit miljonite tähtede all 12 tundi muusikat. See salapära ja müstilisus on loos tuntav ja viib sinnasamasse tähistaeva alla.

Odd Hugo on tegutsenud alates 2012. aastast ning selle ajaga endale ohtralt kuulajaid kogunud. Nende uusim album „Pocket” on hoolikalt koostatud plaat, kuhu bänd on kaasanud ka mitmeid erinevaid pille, sh ukulele, flüügelhorn ja viiul.

Helitripp extraordinaire missugune. Giallo žanrisse kuuluv õudukas „The Strange Colour of Your Body’s Tears” saab omale briti drone-muusika raskekaallase Benjamin John Poweri (Blanck Mass) kureeritud oratoorse kõlaga soundtrack’i ja maailm on parem paik. Benjamin Power võttis artistidega ühendust, andis neile teema ja lasi nad tegutsema. Kõigile teadmata, kuhu teosed edasi liiguvad.

Härra Ekke Västriku pikaltmängiv krabab esmalt tähelepanu palade ebatavapäraste narratiivsete pealkirjadega „Can’t I...”, „In General...” ja „Meanwhile...”. Elektroonilise muusika, žanri, mis on vokaali puudumise või vähemalt alatähtsustamise poolest lausa kohati pealetükkiv, on see üsna tabav lüke.

Kui kogukonnameediast peaks valmima kunagi entsüklopeediline koguteos, võiks selle koostaja hankida lähtematerjali järgnevast tekstist. See on püüe defineerida Generaadiot kui kogukonnapõhist projekti alfabeedi kaudu.

Laupäeval, 17. oktoobril, toimub Telliskivi Loomelinnakus esmakordselt Erinevate Tubade Klubi ja Cabaret Rhizome'i Päevaklubi – meelelahutuslik formaat, mis on oma olemuselt suunatud nii täiskasvanutele kui lastele.

Oktoobri alguses leidis Riias aset kolmeteistkümnes modernse muusika arengutele keskendunud festival Skaņu Mežs, kus võis lisaks kontsertidele leida ka audiovisuaalsele kunstile pühendatud näituseid ning workshop'e.

Berliinis, eesti kohvikus Jää-äär avatakse tuleval nädalal näitus eesti animaatori ja koomiksikunstniku Stella Salumaa töödega lühikoomiksite sarjast „The Marriage of a Bull and a Bullfighter”.

Veronika Valk kulges mööda tulevikule keskendunud Veneetsia kunstibiennaali ja tegi märkmeid väljapanekutest, milles ruum suutis külastaja endasse tõmmata.

Mr Jazzy Bubblez on kohalik biidimeister. Mees, kellest sa ehk varem väga kuulnudki pole, kuid kes klopsib nii eesti kui ka välismaise riimitoodangu põhjaks džässiseid, ent samal ajal tugevat hiphopirusikat vibutavaid biite, millesse on segatud paras annus kosmost ja räpile kohast testosterooni.

Seekord võtab „Kinotripp” hoopis uue kuju – saame osa parasjagu töös oleva dokumentaalfilmi sünnist, kui filmitegijate, hipide ja maagide kool lillelise bussiga läbi Venemaa kärutab, et jõuda Moskvasse (lille)lastekaitsepäeva tähistama.