Müürileht

Arusaam ruumist on viimastel aastakümnetel plahvatuslikult avardunud – tänu küberruumi tekkele on füüsikareeglid lakanud kehtimast ning arhitektid on asunud tööle, eirates nii gravitatsiooni kui ka esteetilisi kokkuleppeid, rääkimata vajadusest tegutseda mateeria kammitsevas maailmas.

Küsimus inimliigi ja moodsa kultuuri jätkusuutlikkusest on alles viimastel kümnenditel rahvusvahelist kajastust leidnud. Kummati võib väita, et uutes oludes jäävad kestma ennekõike lokaalsed, rohujuuretasandil organiseerunud, majanduslikult eneseküllased ja pärimuskultuurist lähtuvad mikrokogukonnad.

Taavi Rõivase ja Jean-Claude Junckeri sõnutsi peaks TTIP ehk Euroopa Liidu ja USA vabakaubandusleping looma Atlandi-ülese hea uue ilma. Kodanikuühendused räägivad lepinguga seoses demokraatia erosioonist ja suurkorporatsioonide huvide eelistamisest. Eestlasi on käimasolev diskussioon seni aga pigem külmaks jätnud.

Nii evolutsioonilistel, ökoloogilistel kui keskkonnahoidu puudutavatel põhjustel ei tuleks keskkonna muutlikkust näha kui ebatavalist eriolukorda, vaid pigem on ebatavaline stabiilne ja ettearvatav keskkond. Käesoleva essee teema on ebakindel keskkond ning selle esitatavad väljakutsed inimestevahelisele kommunikatsioonile.

Veronika Valk kulges mööda tulevikule keskendunud Veneetsia kunstibiennaali ja tegi märkmeid väljapanekutest, milles ruum suutis külastaja endasse tõmmata.

Kuigi maitse üle ei vaielda, võib sellest rääkida. Arhitektuuribüroo FAT looming on postmodernistliku lähenemisega hea maitse piire kompav ehituskunst, mille iga projekt viib arusaama esteetikast uuele tasemele. Eestis puuduv arhitektuurikriitika on viljakas pinnas millegi “maitsetu” ehitamiseks – kas seda soodustada või vaigistada, selles on küsimus.

Telliskivi Loomelinnaku asutaja ja tegevjuht Jaanus Juss ning sisujuht Raimo Matvere räägivad, kuidas nende ettevõtmisest on saanud Eesti suurim loomemajanduslikke ettevõtteid koondav keskus, mille mõjud on nakatanud positiivselt tervet Kalamaja.

Veel 1998. aastal andsid elanikud Supilinna elukeskkonnale negatiivsema hinnangu kui Annelinnale. Nüüdseks on Supilinnast saanud kõrgete kinnisvarahindadega hipster-rajoon, Annelinnas tehakse aga esimesi arglikke samme kogukonnavaimu tekitamise nimel. Tõenäoliselt tabab kivilinnasid lähitulevikus hääbumise asemel omapärane düstoopiline õitseng.

Kuueteistkümnest asumist, kaheksast mikrorajoonist ja kuuesaja viiekümnest korruselamust koosnev Lasnamäe on linn linnas. Paneelmajade betoonile ja anonüümsusele vaatamata on lasnamäelastegi seas tärkamas idee kohalikust asumiseltsist. See on Lasnaidee.

RMK programm „Loodusega koos” pakub oktoobrikuu vältel erinevaid sündmusi, mis hõlmavad endast nii linnuretke kui pilguheitu loodusfilmide tegemise köögipoolde.

Sügise hakul kinodesse jõudnud Jaak Kilmi ja Lennart Laberenzi dokumentaalfilmis „Moest väljas” asetatakse moetööstuse hoomamatus inimmõõtmelisse raamistikku. Paratamatusest saab individuaalsete valikute küsimus ning globaalse mastaabiga muutuse algataja võib olla igaüks.

Pea nädal aega tagasi toimus Tallinnas esimese tõeliselt sügisese vihmasabina kiuste juba üheksandat korda Uue Maailma tänavafestival. Lisaks mõnusale kultuuriprogrammile ja meeldivale kogukonnatundele on üheks festivali tõmbenumbriks saanud kodukohvikud.